Katrin Rehemaa: kui kollektiivlepingut ei õnnestu jaanuaris sõlmida, on töörahu säilitamine keeruline

Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa rääkis intervjuus Med24-le, et paraku ei taha Eesti riigijuhid rahastada tervishoidu sellisel tasemel, mis võimaldaks maksta töötajatele õiglast palka.

Kui kaugel olete praegu leppe sõlmimisega?

Kollektiivlepingu läbirääkimised lõppesid novembris kokkuleppele jõudmata ja tervishoiutöötajate liidud pöördusid riikliku lepitaja poole. Praegu käib lepitusmenetlus töötüli lahendamiseks.

Mis on olnud peamised takistused?

Peamine põhjus, miks lepet pole seni sõlmida saanud, on tavapärane – haigekassal polevat palgatõusu katteks piisavalt raha. Õigemini – raha on, haigekassa selle aasta tulemiks on plaanitud üle 60 miljoni euro, kuid seda kasutatakse mitte ravikuludeks, vaid riigieelarve miinuse vähendamiseks.

Millist palga alammäära peate õiglaseks arstidele ja õdedele?

Õiglane palk vastaks arstide, õdede ja teiste meditsiinispetsialistide kõrgele kvalifikatsioonile, töö raskusele, koormusele ja vastutusele. Paraku ei suuda või ei taha Eesti riigijuhid rahastada tervishoidu sellisel tasemel, mis võimaldaks õiglast palka maksta.

Miks on alammäära kehtestamine vajalik?

Koos tunnitasu alammääraga suureneb ka haigekassa palgakomponent ja kasvab raviasutuste palgafond, nii et tööandjad saavad kõigil töötasu tõsta.

Järjepidevalt sõlmitud kollektiivlepingud on taganud tervishoiutöötajate palgatõusu ja seni ka motiveerinud Eestis töötama. Viimasel kümnel aastal on arstide välismaale lahkumine vähenenud neli korda. Arstide ja õdede puudus on siiski väga tõsine probleem, lisaks Soomele tõmbavad tööjõudu aina enam endale erakliinikud, seetõttu on palgatõus ja töötingimuste parandamine nn riigihaiglates hädavajalik.

Mida ootate teistelt osapooltelt, et jõutaks kiiremini kokkuleppeni?

Elukalliduse tõus on olnud nii pöörane, et tunnitasu nõudmistes järeleandmisi teha ei saa. Tervise- ja tööminister on rahalist katet selleks korduvalt lubanud, ootame nende lubaduste täitmist.

Kui haigekassa nõukogu 13. jaanuaril kinnitab eelarve, mis sisaldab ka viimaseid seni puudu olnud lisamiljoneid, siis saame leppega edasi minna. Kindlasti peavad järgmisel kahel aastal tõusma ka öösel ja nädalavahetusel töötamise lisatasud. Paranema peaksid töötervishoiu ja töötajate vaimse tervise hoidmise tingimused. Läbirääkimised on kompromisside kunst, aga praegu on loobumistest veel vara rääkida.

Mis on viimane aeg, kui tuleks kokkuleppele jõuda, ja mis juhtub, kui see ikkagi ei õnnestu?

Praegu on plaanis leping sõlmida jaanuari lõpuks. Ei tahaks ära sõnada, aga kui see ei õnnestu, siis on töörahu säilitamine väga keeruline.