Kataraktikirurgia rahastuspõhimõtete muutus Ontarios pani jõukamad patsiendid eelisseisu
Kanadas Ontario provintsis oli COVID-19 pandeemiaga kataraktikirurgia järjekord hirmus pikaks veninud, mistõttu katsetati uusi rahastamispõhimõtteid. Saadi teada, mida edaspidi korrata ei maksa.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Ontario oli ammu maksnud erakliinikutes kirurgidele maksnud kataraktilõikuste eest, kuid mitte muude tegevuste eest. Kuna COVID-19 pandeemia tõttu venis juba olemasolev kataraktikirurgia järjekord veel pikemaks, hakkas provints kättesaadavuse parandamise eesmärgil 2020. aastast erakliinikutele kompenseerima lisaks kataraktilõikustele veel muid tasusid, et neid kulusid ei jäetaks patsientide kanda.
Võrreldi kataraktilõikuste andmeid, mis olid tehtud aastatel jaanuarist 2017 kuni veebruarini 2020, mis oli enne rahastamispõhimõtete muutust, andmetega lõikuste kohta, mis olid tehtud märtsist 2020 kuni märtsini 2022, mis oli uute rahastamispõhimõtete periood. Patsientide sotsiaalmajandusliku staatuse hindamiseks kasutati Ontario marginaliseerituse indeksit, mis jagab inimesed viide klassi sõltuvalt sissetulekust, haridustasemest, elukohast ja perestruktuurist.
Uuritaval perioodil tehti 935 729 kataraktilõikust. Pärast rahastamispõhimõtete muutumist tehti ootuspärasest 92 809 võrra vähem lõikusi. Pärast rahastamispõhimõtete muutust vähenes kataraktilõikuste arv valikes haiglates 22% võrra, ühetaoliselt kõigi sotsiaalmajandusliku staatusega patsientide jaoks. Samal ajal jäi lõikuste arv erakliinikutes samasuguseks nagu enne rahastamispõhimõtete muutumist. Seega suurenes erakliinikutes tehtud kataraktilõikuste osakaal muutuse-eelselt 15%-lt 22%-ni pärast rahastamise muutust.
Kuigi uued rahastamispõhimõtted katsid lisaks operatsioonidele muud kulud, et patsientidelt ei peaks lisatasusid küsima, ei toonud muutus kaasa ebavõrdsuse vähenemist, vaid hoopis suurendas seda. Muutuse järgselt suurenes erakliinikutes kataraktilõikuste hulk kõrgeima sotsiaalmajandusliku staatusega inimeste jaoks 22% võrra, kuid samal ajal vähenes samades kliinikutes madalaima sotsiaalmajandusliku staatusega inimeste lõikuste arv 8,5% võrra.
Seega suurendas raviraha erakliinikutesse suunamine tervise ebavõrdsust ja halvendas kataraktilõikuste kättesaadavust madalamatest sotsiaalmajanduslikest segmentidest pärit inimeste jaoks. Ontario provints jätkab uute lahenduste otsimist, kuidas teenuste kättesaadavust parandada, aga ilma tervise ebavõrdsust suurendamata. Uurijad soovitasid üldiste ootenimekirjade koostamist, kus oleks kõik kirurgiat teostavad keskused kogu piirkonnas, et ei tekiks igas haiglas eraldi ootejärjekordi.
Campbell RJ, et al. Public funding for private for-profit centres and access to cataract surgery by patient socioeconomic status: an Ontario population-based study. CMAJ. 2024 Aug 25;196(28):E965-E972. doi: 10.1503/cmaj.240414.
