Kas treeningust võiks kasu olla suure psühhoosiriskiga inimestele?
Uuriti psühhoosi suure kliinilise riskiga inimestele rakendatud kehalise treeningu mõjusid füüsilisele vormile, kognitiivsele defitsiidile, psühhootiliste sümptomite leevenemisele, hipokampuse mahule ja hipokampuse ühenduvusele.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Psühhoosi suure kliinilise riskiga inimeste füüsiline vorm on kehvem kui mittekliinilistel samaealistel ning neil on kliiniliste sümptomitega korreleeruvad kõrvalekalded aju hipokampuse piirkonnas. Kehaline treening soodustab hipokampuse neurogeneesi, mis võib neid kõrvalekaldeid leevendada ja parandada ka sellega seotud kognitiivseid või muid kliinilisi sümptomeid. Nüüd uuriti psühhoosi suure kliinilise riskiga inimestele rakendatud kehalise treeningu mõjusid füüsilisele vormile, kognitiivsele defitsiidile, psühhootiliste sümptomite leevenemisele, hipokampuse mahule ja hipokampuse ühenduvusele.
Randomiseeritud kontrollitud uuringus osales 32 psühhoosi suure riskiga inimest, kellest 17 pandi treenima ja 15 olid niisama ravijärjekorras ilma treeninguta. Kõik uuritavad olid istuva eluviisiga ja neil ei olnud psühhoosi diagnoositud, nad ei tarvitanud antipsühhootilist ravi ja neil polnud sõltuvushäireid.
Treeningu hulka kuulus suure intensiivsusega intervalltreening (HIIT, 80% VO2max) üks minut kestvate intensiivsete treeningutega (95% VO2max) iga kümne minuti järel kahel korral nädalas kolme kuu vältel. Osalejad täitsid rea füüsilist vormi hindavaid, kognitiivseid ja kliinilisi hindamisskaalasid, samuti tehti interventsiooni eelselt ja pärast seda osalejatele aju MRT-uuring.
Treeningprogramm oli hästi talutav (84% osalejatest püsisid programmis ja 81% püsisid uuringu lõpuni). Treeningugrupis paranesid kehaline treenitus, kognitiivne sooritus, vähenesid positiivsed sümptomid võrreldes ravijärjekorras ilma treeninguta ootajatega. Treenijatel oli näha stabiilne hipokampuste maht, samal ajal kui kontrollidel see maht vähenes umbes 3,5%. Treening parandas ka hipokampuste ühenduvust võrreldes kontrollidega.
Uuritavate „ravisoostumus“ oli treeningute puhul hea ja oli selgelt näha, et treeningud mõjutavad aju. Suure intensiivsusega treening võib olla psühhoosiriski perioodis kasulik terapeutiline vahend.
Damme KSF, et al. Exercise Intervention in Individuals at Clinical High Risk for Psychosis: Benefits to Fitness, Symptoms, Hippocampal Volumes, and Functional Connectivity. Schizophr Bull. 2022 Nov 18;48(6):1394-1405. doi: 10.1093/schbul/sbac084.