Kas suurema valgusisaldusega toit mõjutab kriitilise haiguse kulgu?
Suurem valgukogus ei parandanud kriitiliselt haigete patsientide elusana haiglast välja kirjutamise kiirust ega 60 päeva suremust, ägeda neerukahjustuse ja tõsisema organkahjustuse skooriga patsientide seisundit võis see koguni halvendada, näitas uuring.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Madala kvaliteediga tõendusele tuginedes soovitavad rahvusvahelised kriitilises seisus olevate haigete käsitlusjuhendid toitmisel kasutada erinevaid valgukoguseid. Kõrgete valgudooside tarvitamise mõju kriitilises seisus haigetele ei ole selge. Uues töös uuriti, kas suuremad valgukogused aitavad parandada nende patsientide kliinilisi tulemusi.
Rahvusvahelises uurijate poolt algatatud pragmaatilises registripõhises ühepoolselt pimendatud randomiseeritud uuringus osales 85 intensiivraviosakonda (IRO) 16 riigist. Uuringusse haarati toitumuslikult kõrge riskiga mehaanilisel ventilatsioonravil täiskasvanud (≥18-aastased), kellel 96 tunni jooksul IRO-sse jõudmisest alustati valgu manustamist kas kõrges doosis (≥2,2 g/kg päevas) või tavalises koguses (≤1,2 g/kg päevas). Valgukoguste manustamist jätkati kuni 28 päeva jooksul või patsiendi surmani või seni kui patsient alustas suukaudset söömist. Kuna haiglapersonal tegeles nii valgudooside ordineerimise kui manustamisega, ei saanud neid uuringugrupi suhtes pimendada.
Töö esmaseks tulemusnäitajaks oli elusana haiglast välja kirjutamiseni kulunud aeg kuni 60 päeva jooksul alates IRO-sse hospitaliseerimisest. Teiseseks tulemusnäitajaks oli 60 päeva suremus. Analüüsid viidi läbi ravikavatsuse põhimõttel ehk analüüside käigus olid patsiendid selles grupis, kuhu nad randomiseerimisel sattusid, sõltumata raviprotokollist kinni pidamisest. Välja jäeti need patsiendid, kes langesid uuringust välja juba enne interventsiooni algust.
Vahemikus 2018-2021 randomiseeriti 1329 patsienti ja lõplikku analüüsi haarati neist 1301 (645 kõrge valgudoosi ja 656 tavalise valgudoosi grupist). 60 päeva jooksul pärast randomiseerimist oli kumulatiivne elusana haiglast välja kirjutamise protsent kõrge valgudoosi grupis 46% ja tavalise valgudoosi grupis 50% (šansisuhe 0,91, ei ole statistiliselt oluline erinevus).
60 päeva suremus oli kõrge valgudoosi grupis 35% ja tavalise valgudoosi grupis 32% (suhteline risk 1,08, ei ole statistiliselt oluline erinevus). Paistis olevat alagrupp patsientidest, kellel ravi alguses oli äge neerukahjustus ja kõrgem organkahjustuse skoori; nende jaoks näis kõrgem valgukogus olevat teistest kahjulikum.
Kokkuvõtes ei parandanud suurem valgukogus mehaanilisel ventilatsioonil kriitiliselt haigete patsientide elusana haiglast välja kirjutamise kiirust ega 60 päeva suremust. Suurem valgukogus võis halvendada tulemusi ägeda neerukahjustuse ja tõsisema organkahjustuse skooriga patsientidel.
Heyland DK, et al. The effect of higher protein dosing in critically ill patients with high nutritional risk (EFFORT Protein): an international, multicentre, pragmatic, registry-based randomised trial. Lancet. 2023 Feb 18;401(10376):568-576. doi: 10.1016/S0140-6736(22)02469-2.