Kas sotsiaalmeedia muudab täiskasvanud pahuraks?
Sage sotsiaalmeedia kasutamine on täiskasvanutel seotud suurenenud ärrituvusega, kusjuures esineb märkimisväärne doosist sõltuv seos postitamise sagedusega.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Analüüsiti andmeid kahes laines läbiviidud internetikasutajate uuringust, mis käsitles seoseid sotsiaalmeedia kasutamise ja ärrituvuse vahel. Uuring kestis lühikest aega novembrist 2023 jaanuarini 2024 kõigis 50 USA osariigis. Selle ajaga saadi andmed ligi 42 600 täiskasvanud osalejalt keskmises vanuses 46 aastat (59% naisi, 67% valgenahalisi). Uuritavad teatasid ise oma sotsiaalmeedia kasutamise ja postitamiste sagedusest. Hõlmati erinevad platvormid, näiteks Instagram, X, Facebook ja TikTok.
Ärrituvust hinnati lühitestiga, mis hindas ärrituvust viimase kahe nädala jooksul. Samuti mõõdeti võimalike mõjutavate teguritena poliitilist aktiivsust, depressiooni sümptomite ja ärevuse esinemist ning sümptomite raskust.Uuritavatest 78% kasutas sotsiaalmeediat iga päev. Neist 14% kasutas sotsiaalmeediat korra päevas, 39% mitu korda päevas ja veerand märkis, et nad kasutavad sotsiaalmeediat suuremal osal päevast. Sage sotsiaalmeedia kasutamine oli seotud märkimisväärselt suurema ärrituvuse skooriga kohandatud analüüsides.
Võrreldes isikutega, kes sotsiaalmeediat kunagi ei kasutanud, oli seos näha juba nendel, kes kasutasid sotsiaalmeediat rohkem kui ühel korral päevas (erinevus 0,4 punkti), ning oli selgelt tugevam nendel, kes kasutasid sotsiaalmeediat suuremal osal päevast (erinevus 1,6 punkti). Samuti oli ärrituvus suurem nendel, kes ise sagedamini postitasid.
Märkimisväärselt suurem ärrituvus oli X-i, TikToki, Instagrami ja Facebooki kasutajatel, eriti nendel, kes platvorme kasutasid suuremal osal päevast. Seos sotsiaalmeedia kasutamise ja ärrituvuse vahel jäi püsima isegi siis, kui arvesse võeti depressiooni või ärevuse sümptomeid. Poliitiliste uudiste jälgimine tõi kaasa ärrituvuse kerge vähenemise, seevastu poliitilistes diskussioonides sage osalemine oli seotud suurenenud ärrituvusega.
Ärrituvust peetakse sageli kaasas käivaks teiste negatiivse valentsi vormidega (näiteks depressioon või ärevus). Depressiooni korral toob suurem ärrituvus kaasa suurema mõju igapäevasele funktsioneerimisele, halvemad ravitulemused ning suitsiidimõtete ja -käitumise suurema tõenäosuse. Ärrituvus avaldab mõju suhtlusfunktsioonile ja tööhõivele, samuti vägivaldse käitumise riskile.
Kokkuvõttes leiti, et suurem ärrituvus on seotud sotsiaalmeedia suurema kasutamisega, aga käesoleva uuringu disain ei võimalda selgitada välja, kumb on põhjus ja kumb tagajärg või kas tegemist on hoopis kahesuunalise mõjuga.
Allikas: Perlis RH, et al. Irritability and Social Media Use in US Adults. JAMA Netw Open. 2025 Jan 2; 8 (1): e2452807. doi: 10.1001/jamanetworkopen.2024.52807.
