Kas metotreksaat aitab vältida reumatoidartriidi kujunemist?
Hollandis uuriti, kas metotreksaadi tarvitamine liigesevaludega ja suure reumatoidartriidi riskiga patsientidel aitab püsiva artriidi kujunemist vältida ja seega haiguskoormust vähendada?
Reumatoidartriit (RA) on üks sagedasemaid autoimmuunhaigusi kogu maailmas ja see haigus nõuab pikaajalist põletikku pärssivat ravi. Praegu alustatakse raviga siis, kui artriit on kliiniliselt manifesteerunud. Õitsevale RA-le eelneb aga artralgia ja subkliiniline liigesepõletik, kuid pole teada, kas selles faasis aitaks põletikku moduleeriva ravi kasutamine vältida manifestse RA kujunemist.
Randomiseeritud topeltpimedasse platseebokontrollitud uuringusse haarati Leideni ülikooli meditsiinikeskuses 18-aastased ja vanemad täiskasvanud, kellel olid liigesevalud ja magnetresonantstomograafil (MRT) nähtav subkliiniline liigesepõletik ning kellel esines suur risk RA kujunemiseks.
Uuritavad randomiseeriti 1 : 1 kas ravigruppi (ühekordne lihasesisene glükokortikoidisüst ja sellele järgnev üheaastane ravi suukaudse metotreksaadiga kuni 25 mg nädalas) või platseebogruppi (ühekordne platseebosüst ja sellele järgnev üheaastane platseebokuur). Jälgimisperiood kestis veel ühe aasta vältel pärast raviaasta lõppu.
Töö esmane tulemusnäitajak oli kliiniliselt manifestse RA kujunemine, mis täitis 2010. aasta RA diagnoosimise kriteeriumid (põletikust haaratud kaks või enam liigest ja põletiku kestus vähemalt kaks nädalat). Teiseste tulemusnäitajatena hinnati nelja kuu intervallidega patsientide eneseraporteeritud funktsionaalset võimekust, sümptomeid ja tööl käimist. Ühtlasi jälgiti MRT-l nähtava põletikuleiu kulgu.
Vahemikus 2015. aprill kuni 2019. september hinnati uuringusse sobivuse osas 901 patsienti, neist randomiseeriti 236 patsienti, kellest 119 said ravi ja 117 platseebot.
Kahe aasta möödumisel oli esmase tulemusnäitaja (RA kujunemine) esinemissagedus gruppide vahel sarnane: RA sai diagnoosida 23 patsiendil ehk 19%-l ravigrupis ja 21 patsiendil ehk 18%-l platseebogrupis.
Liigesefunktsiooni häireid oli ravigrupis esimese nelja kuu jooksul vähem kui platseebogrupis ja see erinevus püsis kogu uuringuperioodi vältel (keskmine gruppidevaheline erinevus Health Assessment Questionnaire’i puudeindeksi osas kahe aasta jooksul -0,09 palli; HAQ puudeskaala on kolmepalline, kus 0–1 peegeldab kerget, 1–2 mõõdukat ning 2–3 rasket puuet).
Sarnaselt oli ravi saanutel püsivalt vähem valu (skaalal 0–100 oli ravi saanutel võrreldes ravi mittesaanutega valu -8 palli), töölt puudumisi (-8%) ja MRT-l nähtavat liigesepõletikku. Raskeid kõrvaltoimeid esines mõlemas grupis sama palju ja kõrvaltoimed langesid kokku metotreksaadi tuntud ohutusprofiiliga.
Seega aitas metotreksaadi tarvitamine haiguse prodroomifaasis küll parandada patsientide subjektiivset enesetunnet ja moduleerida MRT-l nähtavat põletikuleidu, kuid ei aidanud ennetada kliiniliselt olulise artriidi vallandumist ega hoidnud ära reumatoidartriidi diagnoosi.
Allikas: Krijbolder DI, Verstappen M, van Dijk BT, et al. Intervention with methotrexate in patients with arthralgia at risk of rheumatoid arthritis to reduce the development of persistent arthritis and its disease burden (TREAT EARLIER): a randomised, double-blind, placebo-controlled, proof-of-concept trial. Lancet. 2022 Jul 23; 400 (10348): 283–294. doi: 10.1016/S0140-6736(22)01193-X.