Kas ja kui palju tervishoiutöötajate palk järgmisel aastal tõuseb?
Reedel, 27. septembril toimunud Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsil arutleti muu hulgas ka selle üle, kas ja kui palju tervishoiutöötajate palk praegustes kärpetingimustes tõuseb – kas kümme protsenti, vähem või üldse mitte?
Avaldatud
Viimati uuendatud
Arutelu juhtinud perearstide seltsi president Elle-Mall Sadrak küsis alustuseks Riigikogu liikmelt Eero Merilinnult, kas vastab tõele, et Tervisekassa reserv, mille valitsus lubas kasutusele võtta, läheb tervishoiutöötajate palgatõusu katteks?
„Kõik eeldavad, et tervishoiutöötajate palgatõus tuleb kümme protsenti. Kuid vaadates praegust riigieelarvet, mina nii optimistlik ei oleks. Midagi kindlasti tuleb, aga ma ei usu, et tõus saab olema kümme protsenti,“ vastas Merilind.
Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv selgitas, et praegu on esimest korda Tervisekassa ajaloos niisugune seis, et kulud kasvavad 2025. aastal rohkem (6%) kui tulud (veidi üle 3%).
„Palgatõusu aluseks on tervisevaldkonna töötajate ja tööandjate liitude vahel sõlmitav kollektiivleping. Julgen öelda, et täna oleme Tervisekassas palgakasvuks arvestanud null protsenti. Meil pole midagi selle vastu, kui kollektiivlepinguga lepitakse kokku, et palk tõuseb. Aga peame arvestama, et iga protsent palgatõusu tähendab kümmet miljonit eurot. Ja me peame selle raha leidma n-ö sisemistest vahenditest, juurde ei tule kusagilt midagi. Kümme miljonit eurot võrdub 10 000 inimese ravi edasilükkamisega, 80% sellest ambulatoorse ja 20% plaanilise statsionaarse ravi arvelt. Nii et otsustuskohad on sellised,“ sõnas Maivi Parv.
Terviseminister Riina Sikkut selgitas kasutusele võetava Tervisekassa reservi osas, et ei ole nii, et alles nüüd hakkame mõtlema, mida selle rahaga teha – teeks mingeid uusi toredaid asju, annaks kellelegi lisaraha või tõstaks palka.
„Praegu nelja aasta plaanis Tervisekassas tervishoiutöötajate palgatõusuks raha planeeritud ei ole,“ sõnas Sikkut. „Mitte et ma arvan, et see õiglane oleks. Reservi võtame me kasutusele selleks, et rahastada kõike seda, mida me praegu juba rahastame – samad mahud ja samad asjad. Sellepärast olidki eelarveläbirääkimised valitsuses väga keerulised.“
Kui poleks otsustatud reserve kasutusele võtta, oleks Sikkuti sõnul olnud seis selline, et 170 000 inimest oleks tuleval aastal ravita jäänud – kaks kolmandikku ambulatoorselt ja kolmandik plaaniliselt statsionaarselt.
„Toredaid asju, mille vahel valida, kaalul polnud. Pigem oli valikus see, et keegi jääb mingist väga olulisest abist ilma,“ rääkis terviseminister ning lisas, et lahendus, milleni valitsuses jõuti (Tervisekassa reservi kasutuselevõtt ja visiiditasu tõus), võimaldab pakkuda Eesti inimestele arstiabi sellises mahus, mis praegu meile jõukohane on ning me teame, et tulevikus on sellele (reservi kasutamise asemel – toim) vaja püsivat lahendust.
