Kas esmatasandi arengukava koostamisse on kõik olulised osapooled ikka kaasatud?
Kas kavandatav esmatasandi arengukava ikka pretendeerib kogu Eesti esmatasandi arengut kajastavaks dokumendiks, küsivad Anastassia Kuldmaa, Kuido Nõmm, Daisy Volmer ja Ly Rootslane.
Anastassia Kuldmaa (Eesti Hambaarstide Liit), Kuido Nõmm (Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts), Daisy Volmer (Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituut) ja Ly Rootslane (Eesti Proviisorapteekide Liit) saatsid sotsiaalministeeriumile pöördumise seoses esmatasandi tervishoiu arengukava koostamisega.
Allakirjutanud toovad välja, et aktiivsed kohtumised esmatasandi arengukava loomisel juba käivad, kuid endiselt ei ole baasmõistete tasandil kokku lepitud, mis on esmatasand Eesti tervishoius ja kes sinna kuuluvad. Nende sõnul on alles sellise defineerimise järgselt võimalik kaardistada probleemid ja asuda sisuliselt looma esmatasandi arengukava.
Nad märgivad, et samas on arengukava loomisega hoogsalt alustanud perearstid - toimuvad seminarid, õppevisiidid, moodustatud on terve hulk töörühmi, kus peamiselt piirdutakse vaid perearstide omavaheliste aruteludega. Ka missiooni ja visiooni kavandid on väidetavalt juba valmis. Esmatasandi tervishoiu nõukogu kohtumisel olevat ettekandes näidatud, millised töörühmad on moodustatud, aga infot selle kohta, kes kuuluvad töörühma, mis on töörühmade eesmärgid, reglemendid jne, laiemalt jagatud ei ole.
"Koostöö osas on toimunud mõned perearstide kohtumised mõne osapoolega, kuid näiteks IT, rahastuse ja kvaliteedi töörühmadesse kuuluvad meie teada üksnes perearstid ning kaasatud ei ole teisi esmatasandi funktsioonide esindajaid. Samas on mõistetav, et need on kogu esmatasandi jaoks ühed olulisimad teemad," kirjutavad nad. "Seega on endiselt arusaamatu, kas kavandatav arengukava pretendeerib kogu Eesti esmatasandi arengut kajastavaks dokumendiks või mitte."
Allakirjutanute ettepanek on kaasata kogu esmatasand ja arutada läbi kõikide osapoolte vajadused ja arengusuunad.
"Me kinnitame, et nii apteekrid, hambaarstid kui erakorralise meditsiini esindajad on nõus igati panustama. Teine võimalus oleks nimetada käesolev tegevus pelgalt Eesti perearstiabi teenuse arengukava loomiseks," seisab pöördumises. "Selle kitsa lähenemise kasutegur oleks paraku küsitav, arvestades, et tervishoius vajab lahtimõtestamist kogu esmatasandi spekter. Praegust tööprotsessi arvestades ei saa kahjuks kuidagi rääkida esmatasandit tervikuna käsitlevast dokumendist, sest kõik osapooled ei ole saanud anda oma sisendit."