Kas enne narkoosi võib vett juua?
Tavateadmine on, et enne narkoosis protseduure ei tohi vähemalt kahe tunni jooksul midagi süüa ega juua. Hollandi arstid näitasid, et võib-olla tasub neid reegleid natuke lõdvendada.
Preoperatiivne paastumine on eeskätt selleks, et vältida maosisu aspiratsiooni. Samas võib pikaajaline vedelikupuudus soodustada hemodünaamilist ebastabiilsust ja postoperatiivse deliiriumi kujunemist. Hiljutised uuringud lastel soosivad paastumisreeglite leebemaks muutmist, täiskasvanutel pole seni veel uuringuid tehtud.
Utrechti ülikooli kliinikumis rakendati vahemikus 2019-2020 uut regulatsiooni, mille kohaselt lubati patsientidel enne operatsioone juua selget vedelikku maksimaalselt üks klaas tunni jooksul. Uuringusse sobisid plaanilistele elektiivsetele üldanesteesias operatsioonidele minevad patsiendid, kuid välja jäeti sünnitusabi protseduuridele minevad patsiendid ja need, kes preoperatiivselt intubeeriti. Uut liberaalset režiimi tutvustati ligi 17 000 patsiendile, samal ajal üle 59 000 patsiendi järgisid tavapärast mittejoomise rutiini.
Lõdvendatud reeglid võeti rõõmuga vastu – 71% patsientidest jõid enne operatsiooni ühe või rohkem klaasitäit vett. Standardgrupis julgesid vett juua ainult pooled. Lõdvendatud reeglid lühendasid operatsioonieelse paastumise kestust kolmelt tunnilt ühe tunni ja 20 minuti peale. Ambulatoorsete protseduuride puhul kestis paastumine keskmiselt vaid 44 minutit.
Leebem joomisrežiim tõi kaasa kerge regurgitatsiooniriski suurenemise (18 vs 24 juhtu 10 000 patsiendi kohta). Aspireerimine oli samas haruldane (1,7 vs 2,4 juhtu 10 000 patsiendi kohta) ja kardetud aspiratsioonipneumoonia tekkis ainult igal kolmandal aspireerinul (kolm pneumooniajuhtu standard- ja kaks juhtu lõdvendatud režiimi puhul).
Liberaalne joomisrežiim tõi aga patsientidele kasusid: nad kaebasid enne operatsiooni vähem janu (37% vs 46%), neil esines pärast operatsiooni vähem iiveldust ja oksendamist (10% vs 11%) ja nad vajasid vähem antiemeetilist ravi (9,5% vs 11%).
Seega ei toonud leebem joomispiirang kaasa olulist regurgitatsiooni ja aspiratsiooni esinemissageduse suurenemist. See oli siiski vaid jälgimisuuring, mille tulemusi peab kinnitama suuremates kontrollitud uuringutes. Ometi võib järeldada, et kui patsient on juhtumisi vett joonud, ei pea sellepärast kohe operatsiooni edasi lükkama või tühistama.
Marsman M, et al. Association of a Liberal Fasting Policy of Clear Fluids Before Surgery With Fasting Duration and Patient Well-being and Safety. JAMA Surg. 2023 Jan 4;e225867. doi: 10.1001/jamasurg.2022.5867.