Kas arst peab teatama lähisuhtevägivallast? (1)

Artikli autor: Tambet Laasik, vandeadvokaat, Kõrgesaar & Laasik Advokaadibüroo

Lähisuhtevägivald on meie ühiskonnas jätkuv ja oluline probleem. 2021. aastal registreeriti 3760 lähisuhtevägivallakuritegu, mis on umbes pool kõigist vägivallakuritegudest. Ehkki 2020. aastaga võrreldes registreeritud lähisuhtevägivallakuritegude arv mõnevõrra vähenes, on kokkuvõttes nende arv viimase 10 aasta jooksul siiski kahekordistunud (1).

Lähisuhtevägivallakuritegude arvu kasvu osas lähevad arvamused lahku: mõningatel hinnangutel peegeldab statistika seda, et lähisuhtevägivallast julgetakse rohkem teatada, teistel hinnangutel kajastab järjest rohkemate kuritegude registreerimine asja nii nagu see on, ehk siis vägivalda ongi rohkem. Nii või teisiti on aga tegemist olulise probleemiga, millega puutuvad paratamatult kokku ka arstid, sealhulgas eelkõige kiirabiarstid, erakorralise meditsiini osakondade töötajad ning perearstid, kellel kõigil on oluline roll vägivalla avastamisel ning ka tõendamisel. Käesolevas artiklis vaatlemegi arstide kohustusi lähisuhtevägivallast teatamisel.

Esmapilgul tundub üsna mõistlik, et arst peaks vägivallamärkide avastamisest teavitama uurimisasutust. Ometi ei ole see tegelikkuses nii lihtne.

Võlaõigusseadus sätestab tervishoiuteenuse osutaja kohustuse hoida saladuses talle tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi terviseseisundi kohta, samuti kohustuse hoolitseda selle eest, et need andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele (2). Seega on patsiendi terviseandmed rangelt konfidentsiaalsed ning neid kolmandatele isikutele avaldada ei tohi. Arsti kutsesaladuse hoidmise kohustus on üldtunnustatud, ja selle eesmärk on ühelt poolt tagada patsientide privaatsus, kuid teisalt ka nende usk meditsiinisüsteemi – usu puudumisel ei pruugi patsient ravile tulla ning võib seetõttu end ohustada.

Sellel üldisel põhimõttel on aga teatud erandid, mis tulenevad otse seadusest. Need on olemuslikult teistsuguse eesmärgiga ning mõeldud tervishoiusüsteemi vajaduste tarbeks. Nii on arstil kohustus esitada andmeid näiteks tervise infosüsteemile (3), meditsiiniregistritele (4–6) ja haigekassale (7). Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel on arstil erandina õigus edastada haiglas viibiva patsiendi terviseandmeid ka tema lähedastele, v.a kui patsient on selle keelanud või kui selle on keelanud uurimisasutus (8).

Kohustus on teatada esimese astme kuriteost

Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et saladuse hoidmise kohustus ei käsi varjata esimese astme kuritegu või sellest teatamata jätta. Veelgi enam, karistusseadustiku järgi on nii esimese astme kuriteo varjamine kui ka sellest teatamata jätmine kuriteod (9).

Esimese astme kuritegu on tegu, mille eest on maksimumkaristusena nähtud ette vähemalt viieaastane vangistus. Enamik lähisuhtevägivalla kuritegusid, näiteks kehaline väärkohtlemine (10), ei ole esimese astme kuriteod. Raskemad juhtumid, näiteks raske tervisekahjustuse tekitamine (11) või tapmine (12), aga on, ning neist tuleb teavitada. Esimese astme kuritegu on ka vägistamine (13).

Sealjuures ei pea kuriteost teatama kurjategija lähedased. Ühtegi teist erandit karistusseadustik aga ette ei näe ning ei ütle midagi selle kohta, kuidas peavad käituma isikud, kellele seadus näeb ette saladuse hoidmise kohustuse, eelkõige arstid ja advokaadid. Lähtudes vaid karistusseadustiku tekstist, on üsna ilmne, et esimese astme kuritegudest teatamise kohustus lasub ka neil. Siiski, advokaatide suhtes on advokatuuriseadus (14) ette nähtud erandi: advokaat saab esitada halduskohtule taotluse kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamiseks. Arstidel sellist võimalust ei ole. Seetõttu on vähemalt viimase ajani arsti teavitamiskohustus olnud võrdlemisi ebaselge: ühelt poolt on tal kohustus hoida patsiendi saladust ning teiselt poolt ei tohi ta jätta teatamata esimese astme kuriteost.

Kuriteost teavitamise käsitlus praktikas

Seda probleemi on hiljuti käsitletud Riigikohtu praktikas. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas 1. aprilli 2022. aastal (15): „Kriminaalmenetluse seadustik, eelkõige KrMS § 32 lg 2, ega ükski muu seadus ei loo iseseisvat õiguslikku alust nõuda kutsesaladust hoidvalt tervishoiutöötajalt patsiendi andmeid laiemas ulatuses ega anna ka arstile õigust kutsesaladust laiemalt avaldada, kui seda võimaldavad VÕS § 768 ja seda täpsustavad sätted (nt PsAS § 5). Osutatut silmas pidades ei saa tervishoiuteenuse osutaja üldjuhul vastutada ka KarS § 307 alusel esimese astme kuriteost mitteteatamise eest. Viidatud karistusõigusnorm on sekundaarnorm, millest ei saa tuleneda õigustust patsiendisaladusest irdumiseks suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud erialustel.“

Nagu eelnevalt öeldud, on arstil õigus avaldada patsiendi terviseandmeid patsiendi nõusolekul. Selline nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ning üheselt mõistetav.

Riigikohtu juba viidatud otsuse punktis 25 on esile toodud ka alused, mil arstil on kohustus avaldada patsiendi terviseandmeid, sõltumata patsiendi nõusolekust.

1. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (16) sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab informeerima kohalikku omavalitsust eriti ohtlikku nakkushaigust põdevast nakkushaigest, kes on teistele ohtlik, keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi, kui see on vajalik isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks.
2. Lastekaitseseadus (17) paneb igaühele kohustuse teatada abivajavast lapsest.
3. Sotsiaalhoolekande seadus (18) kohustab muuhulgas tervishoiutöötajat teatama sotsiaalhoolekannet vajavast isikust või perekonnast.
4. Surma põhjustamise tuvastamise seadus (19) kohustab kuriteokahtluse korral teavitama inimese surmast viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri.

Viimaks on Riigikohus eespool viidatud otsuses selgitanud sedagi, mil arst võib patsiendi terviseandmeid avaldada. Selle eeldus on hädaseisund: „KarS § 29 lubab patsiendisaladuse hoidmise kohustusest irduda, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, kusjuures erinevalt VÕS § 768 lg-st 2 ei pea see oht pärinema just ilmtingimata patsiendist. Kuid tuleb rõhutada, et see allub rangele proportsionaalsuskontrollile – patsiendisaladuse avaldamine peab olema ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Näiteks võib see alus aktualiseeruda olukorras, kus on alust tõsiselt karta lapse seksuaalset väärkohtlemist (kuigi sama aluse annab LasteKS § 31 lg 1) või saab arst patsiendi vahendusel teadlikuks mõne muu isiku poolt planeeritavast ründest.“

Just viidatud hädaseisund võiks olla see alus, mis võimaldaks arstil teavitada uurimisasutust lähisuhtevägivallast.

Nagu öeldud, siis lastekaitseseaduses (17) kirjasoleva kohaselt peab igaüks, sealhulgas ka arst, teavitama abivajavast, sealhulgas väärkoheldud lapsest. Täiskasvanud ohvri osas peab arst aga hindama, kas patsiendisaladuse avaldamine on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kas kaitstav huvi (patsiendi elu ja tervis) on kahjustatavast huvist (patsiendi terviseandmete saladus) olulisem. See on väga keeruline hindamisküsimus ning allakirjutanule ei ole teada, et selle kohta oleks kohtupraktikat. Sealjuures on mõlemad lahendused võimalikud.

1. Patsiendi elu ja tervise kaitse on ülimusliku väärtusega ning arst peab neid alati kaitsma. Selline kaitse võib vajadusel seisneda ka patsiendi terviseandmete avaldamises uurimisasutusele. Seda tõlgendust toetab ka Eesti arstieetika koodeksi esimene säte: arsti kutsetöö kõrgeim eesmärk on edendada ja kaitsta inimese tervist.
2. Teisalt sätestab eetikakoodeksi kolmas säte, et arsti kohus on hoida kutsesaladust nii patsiendi eluajal kui pärast tema surma. Seega on samuti tegemist arsti kutsetöö aluspõhimõttega. Veelgi enam, patsiendi terviseandmete avaldamine uurimisasutusele võib halvemal juhul seada patsiendi veelgi suuremasse ohtu ning algatada menetluse hetkel, mil patsient ei tarvitse olla selleks valmis.

Tegemist on keerulise küsimusega, millel ei ole ühest õiguslikku lahendust. Allakirjutanu toetab esimest tõlgendust, kuid möönab, et konkreetsetel juhtumitel võib see kätkeda endas patsiendi jaoks vastuvõetamatuid riske. Teine lahendus on arsti seisukohalt vaadatuna n-ö ohutu lahendus, kuid see võib jätta patsiendi elu ja tervise ohtu, ehkki arsti esmane ülesanne ja kõrgeim eesmärk on neid kaitsta.

Ehkki tegemist on õigusliku küsimusega, tuleb sellele vastus anda muuhulgas arsti kutse-eetika kaudu. Selle küsimuse on autor aga paratamatult sunnitud jätma arstide lahendada.

Artikkel ilmus juuni Perearstis. Telli ajakiri siit!

Kasutatud kirjandus

1. Kuritegevus Eestis 202 https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2021/perevagivald_ja_ahista...
2. Võlaõigusseadus¹. RT I 2001, 81, 487; viimati muudetud 25.03.202 § 768 lg 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/115032022015
3. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus¹. RT I 2001, 50, 284; viimati muudetud 28.06.2021. § 59². https://www.riigiteataja.ee/akt/118062021010
4. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. RT I 2003, 26, 160; viimati muudetud 01.06.2021. § 20 ja § 21. https://www.riigiteataja.ee/akt/122052021007.
5. Surma põhjuse tuvastamise seadus. RT I 2005, 24, 179. § 32. https://www.riigiteataja.ee/akt/121042021015.
6. Vereseadus¹. RT I 2005, 13, 63 (§ 15). https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022020
7. Eesti Haigekassa seadus. RT I 2000, 57, 374; viimati muudetud 13.01.2022. § 4 lg 4. https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014012
8. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus¹. RT I 2001, 50, 284; viimati muudetud 206.2021. § 41 lg 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/118062021010
9. Karistusseadustik¹. RT I 2001, 61, 364; viimati muudetud 204.2022, osaliselt 08.05.2022. § 306 ja § 307. https://www.riigiteataja.ee/akt/128042022027
10. Karistusseadustik¹. RT I 2001, 61, 364; viimati muudetud 29.04.2022, osaliselt 08.05.2022. § 121. https://www.riigiteataja.ee/akt/128042022027
11. Karistusseadustik¹. RT I 2001, 61, 364; viimati muudetud 29.04.2022, osaliselt 08.05.2022. § 118. https://www.riigiteataja.ee/akt/128042022027
12. Karistusseadustik¹. RT I 2001, 61, 364; viimati muudetud 29.04.2022, osaliselt 08.05.2022. § 113. https://www.riigiteataja.ee/akt/128042022027
13. Karistusseadustik¹. RT I 2001, 61, 364; viimati muudetud 29.04.2022, osaliselt 08.05.2022. § 141. https://www.riigiteataja.ee/akt/128042022027
14. Advokatuuriseadus. RT I 2001, 36, 201; viimati muudetud 01.01.2022. § 45 lg 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021026
15. Kohtulahend kriminaalasjas nr 1-20-5071, p 30 (1. aprill 2022). https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=311672629
16. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. RT I 2003, 26, 160; viimati muudetud 01.06.2021. § 4 lg 9. https://www.riigiteataja.ee/akt/122052021007
17. Lastekaitseseadus. RT I, 06.12.2014, 1; viimati muudetud 08.05.2022, osaliselt 01.01.2023. § 27 lg 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/128042022002
18. Sotsiaalhoolekande seadus. RT I, 30.12.2015, 51; viimati muudetud 01.05.2022, osaliselt 08.05.2022, 01.01.2023, 01.02.2023 ja 01.07.2024. § 13. https://www.riigiteataja.ee/akt/128042022009
19. Surma põhjustamise tuvastamise seadus. RT I 2005, 24, 179; viimati muudetud 01.05.2021. § 5 lg 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/121042021015