Kas alkoholitarvitamise vähendamine vähendab vähki haigestumist?

Rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (International Agency for Research on Cancer – IARC) on klassifitseerinud alkohoolsed joogid inimeste jaoks 1. grupi kartsinogeeniks, kuna on piisavalt tõendust alkoholitarvitamise põhjuslikest seostest suu-, neelu-, kõri-, söögitoru (lamerakulise), maksa- (hepatotsellulaarse), kolorektaal- ja rinnavähiga. Bioloogiliste mehhanismide uuringutes on piisavalt tõendeid, et alkoholist loobumine vähendab sellest tingitud kartsinogeneesi. Kuidas on aga lood vähki haigestumisega pärast alkoholi tarvitamise vähendamist või selle lõpetamist?

Nüüd korraldas IARC-i selleks spetsiaalselt kokku pandud 15 teadlasest koosnev töögrupp süstemaatilise ülevaate (1), mille põhjal saab järeldada, et suurema osa alkoholiga seotud vähkide korral toetab piiratud tõendus seost alkoholi tarvitamise vähendamise või elimineerimise ja vähiriski vähenemise vahel. Alkoholi tarvitamise vähendamise või lõpetamisega vähenes selgelt suu- ja söögitoruvähi risk. Piiratud tõendus näitas riski vähenemist kõrivähi, kolorektaalvähi ja rinnavähi korral, ebapiisav on tõendus veel neelu- ja maksavähi kohta.

Näiteks suuvähi korral oli alkoholi mittetarvitamine kuni nelja aasta jooksul seotud 19% väiksema suuvähki haigestumise riskiga, 5–9 aastat kainust vähendas riski juba 23% ja 20 aastat kestnud kainus vähendas riski isegi 55%.

Maksavähi korral leiti seos alkoholist loobumise ja vähiriski vähenemise vahel alkohoolse maksahaigusega patsientidel, kuid ilma alkohoolse maksahaiguseta patsientidel uuringutega riski vähenemist ei nähtud.

2016. aastal korraldatud 63 uuringu ülevaates (2), kus oli alkoholitarvitamise vähendamiseks kasutatud erinevaid sekkumisi (sealhulgas üks võimalik ravieesmärk võis olla täielik alkoholist hoidumine), leiti, et alkoholi kahjulikes ja ohtlikes kogustes tarvitanud inimeste jaoks tõepoolest tõi alkoholitarvitamise vähendamine või alkoholist loobumine kaasa positiivseid mõjusid tervisele.

Alkoholitarvitamise vähendamine nendel, kes eelnevalt olid seda tarvitanud suures koguses, tõi kaasa vigastuste vähenemise, alkohoolse kardiomüopaatia korral südamevatsakeste funktsiooni paranemise, vererõhu languse, biokeemiliste näitajate nihete normaliseerumise, kehakaalu languse, pretsirrootilise maksahaiguse korral histoloogilise olukorra paranemise ning vähendas juba

olemasolevat alkohoolset maksafibroosi. Arusaadavalt vähenesid alkoholitarvitamise vähenemisega käsikäes ka võõrutussümptomite esinemine, psühhiaatriliste episoodide sagedus ja haiglaravi kestus, ärevuse ja depressiooni sümptomid, samal ajal paranesid enesekindlus, vaimne ja kehaline elukvaliteet ning alkoholiga seotud psühhosotsiaalne stress ja sotsiaalne funktsioneerimine.

Ülevaates näidati ka märkimisväärseid sotsiaalmajanduslikke kasusid, näiteks tervishoiukulude vähenemise ja alkoholitarvitamist vähendanud inimeste parema tööhõive kaudu. Alkoholi tarvitamise vähendamisest saavad suurimat kasu suurema haavatavusega inimesed, näiteks hüpertensiooni, C-hepatiidi, psühhiaatriliste kaasuvate haigustega inimesed, rasedad naised, aga ka noorukid ja noored täiskasvanud.

Kui praeguses alkoholi tarbimise vähendamise uuringute ülevaates leiti vähe tõendeid, et alkoholitarvitamise vähendamine vähendab vähiriski, siis vastupidise kohta on palju vaieldamatuid tõendeid: suurem alkoholitarvitamine suurendab mitmete vähipaikmete riski ja alkohol on inimestele selge kartsinogeen.

Allikad:

1. Gapstur SM, et al. The IARC Perspective on Alcohol Reduction or Cessation and Cancer Risk. N Engl J Med. 2023 Dec 28; 389 (26): 2486–2494. doi: 10.1056/NEJMsr2306723.

2. Charlet K, et al. Harm reduction-a systematic review on effects of alcohol reduction on physical and mental symptoms. Addict Biol. 2017 Sep; 22 (5): 1119–1159. doi: 10.1111/adb.12414.