Karmen Joller õpetajatele: jätke koolid ja lasteaiad lahti

Autor: Karmen Joller, perearst. Artikkel ilmus esmakorselt Facebookis, avaldame muutmata kujul.

Õpetajad, mõelge oma kutsumusele ja oma ametile! Te peate tagama laste heaolu. Te ei annaks endale andeks, kui streigi tõttu mõni teie õpilane kannataks.
Meil on lapsi, kes ei saa üksi koju jääda.
Meil on lapsi, kelle jaoks söök koolis või lasteaias on ainus toit, mida nad päeva jooksul saavad.

Meil on lapsi, kellele kool või lasteaed on ainus turvaline koht maailmas.
Mis saab lastest, kelle psüühika COVIDi ajal isoleerituse pärast kannatas?
Kui arstid streikisid, siis me olime kõik tööl, lihtsalt ei teinud *plaanilist* tööd. Kiirabi sõitis, EMOd olid lahti, perearstikeskused võtsid vastu neid, kelle tervis oodata ei kannatanud. Me poleks suutnud inimeste kannatusi ja surma tegevusetult pealt vaadata. See oleks läinud vastuollu meie sügavaima olemusega, meie kutsumusega.
Ärge ajage streiki sassi puhkusega. Ja ärge unustage, et lapsed ju ei streigi. Jätke koolid-lasteaiad lahti, tagage laste heaolu ja streikige: ärge õpetage!
Viimaks mõelge läbi, kellelt ja mida te nõuate ja miks te täpselt streigite. Ja kas streikimine on see, mis teid sihile viib. Meil arstide hulgas oli omal ajal sel teemal suur arutelu, näiteks paljud perearstikeskused streigist osa ei võtnud.
Streigi põhjustest.
Alustame kommunikatsioonist. Olen üsna hoolas meediatarbija, aga ma pole täpselt aru saanud, mida te küsite ja kellelt te seda küsite.
Miinimumpalga tõus? Kui paljud teist saavad ikkagi miinimumpalka ja kui paljusid teist üldse mõjutab miinimumpalga tõus? Äkki te soovite hoopis seda, et töötasu oleks korrektselt kogemuse ja oskuste järgi diferentseeritud, nagu ka HTM ette näeb ja peaksite murega pöörduma hoopis oma tööandja ja KOVi, mitte ministri poole?
Või on teie mureks töökoormus? Linnades on klassid suured ja õpetajal töö ja vastutus teinekord lausa kahe-kolmekordne võrreldes väikese maakooli õpetajaga. Peaksite rääkima koolipidajaga.
Või on mureks töötingimused? Ruumid kehvasti köetud-ventileeritud, õppevahendid nii kulunud, et teevad õpetamise võimatuks? Kolleegide vahel on pingeid ja koolis vahetuvad töötajad kiiresti? Peaksite rääkima koolipidaja ja oma kooli juhtkonnaga.
Või on mureks lapsed ja lapsevanemad, kellega on keeruline toime tulla? Siin aitaks pikaajaline ja süsteemne kommunikatsioon avalikkuse suunas, ühiste väärtushinnangute kujundamine. Oleme perearstidega seda teinud juba aastaid, võime nõu anda.
Kõige selle juures kinnitan veelkord, nagu palju kordi varemgi: õpetajaamet on auväärne ja ma pean õpetajatest tohutult lugu. Õpetajad on meie maa sool. Meie, arstid, mõistame seda. Muide, tookord me saime oma soovitud palgatõusu.
Kokkuvõtteks on streigi ajal oluline välja öelda, mida te täpselt nõuate ja kelle käest.
Kõige olulisem aga on see, et streigi ajal oleks tagatud laste turvalisus ja heaolu. Nemad ei pea kannatama täiskasvanute tõttu.