Karmen Joller: meditsiin suudab inimest elus hoida ka olukorras, kus ta muidu sureks. Kahjuks on see nii mõnegi jaoks piinade pikendamine

Autor: Karmen Joller, perearst, riigikogu liige (Reformierakond). Autor avaldas käesoleva arvamuse Facebookis.

Riina Solman pisendas "Impulsi" saates raskelt haigete inimeste kannatusi.

Patsiendi elulõpu tahteavaldus ei ole mingil moel seotud abistatud enesetapu ehk eutanaasiaga. Nagu dr Elmet saates ütles, on nende kahe vahe see, et üks põhjustab surma, teine takistab elu pikendamist. Tegemist on fundamentaalse erinevusega. Tänapäevane meditsiin on suuteline inimest elus hoidma ka olukorras, kus ta muidu sureks. Kahjuks on see mõnegi inimese jaoks piinade pikendamine ja samas ei pruugi inimene olla enam suuteline väljendama oma tahet: palun, laske mul minna! Just sellised olukorrad võimaldab elulõpu tahteavaldus tulevikus läbi mõelda - koos arstiga, et kõik oleks arusaadav ja et otsus ei sünniks uisapäisa.

"Impulsi" saates tõi Solman korduvalt näiteks Jane Paberiti, kes põdes rasket haruldast haigust, amüotroofset lateraalskleroosi (ALS). Selle haiguse lõpp on igaühe õudusunenägu. Jane tegi kaalutletud otsuse ja valis abistatud enesetapu ning läks selleks Šveitsi. Solman aga, teadmata inimest ja tema täpset ravilugu, avaldas saates arvamust, et depressioon võis olla Jane otsuste mõjutajaks, lisaks ka see, et ta ei saanud piisavalt abi. Mina arstina küll ei julge kaugelt vaimse tervise häireid diagnoosida, Solman vist on minust targem?

Esiteks, kuigi meditsiin on vinge, ei ole me suutelised lõputult inimeste kannatusi leevendama ega suuda pakkuda ka igavest elu. Me suudame suremise täna väga pikaks venitada, ja see ei tule kunagi ilma kannatusteta ja tohutu koormata lähedastele.
Teiseks, soov surra ei tulene inimestel ainult vaimse tervise muredest või sotsiaalprobleemidest. See võibki olla väga ratsionaalne ja kaalutletud otsus.

Kolmandaks, depressioon on päriselt haigus ja väga sageli läheb selle raviks vaja enamat kui hea sõna ja hoolitsus, ja hoolimata ravist võib ka depressioon olla invaliidistav ja surmav.

Mis puutub raskelt haigete inimeste olukorda, siis umbes aasta tagasi oli meil sotsiaalkomisjonis arutelu suure pere hüvitiste teemal. Riigikogu eelmine koosseis oli Isamaa erakonna survel suurperede hüvitisi märkimisväärselt tõstnud, kuid nüüd selgus, et Eesti ei saa neid summasid endale lubada - seda enam, et me vajasime idast tuleva ohu tõttu riigikaitse olulist tugevdamist.

Kuid kogu see raha, mis toetuste vähendamisest vabanes, ei lähe kaitsekulutusteks, vaid mujalegi, sh harvikhaigustega lastele, kokku 20 miljonit eurot 4 aasta jooksul. Sellele võitles Solman aktiivselt vastu. Tema põhirõhk oli loomulikult suure pere toetuse langetamise takistamisel, kuid küsisin talt komisjonis, kas ta tõepoolest ei tunne kaasa ääretult raskes seisus lastele, kelle jaoks on olemas efektiivne, aga väga kallis ravi, milleks seni raha ei leitud. Ta põikles vastusest kõrvale: leitagu see raha mujalt. Aga tal polnud samas ühtegi soovitust, kust täpselt keerulisel ajal need 20 miljonit leida. Suure pere toetused vähenesid, kuid jäid endiselt kõrgemaks kui aastal 2022. Eesti peretoetuste süsteem on üks heldemaid Euroopas ja usun, et ka suurpered on rahul teades, et väga suur summa läks selleks, et tagada väga raskelt haigetele lastele kvaliteetne ja elamisväärne elu.

Solmani poole pöördus pärast saadet oma fondi Facebooki lehel ka Janno Puusepp, kes oli Jane Paberiti kaasvõitleja: Jannot riivas Solmani suhtumine väga. Ka Janno ise põeb rasket ja haruldast haigust, tsüstilist fibtoosi. Sama haigusega lastele on nüüd ravi kättesaadav, kuid Janno sõltub endiselt headest annetajatest, sest ta on täiskasvanu ja täiskasvanute raviks seda raha tervisekassal hetkel pole. Ülikallite ravimite võimaldamiseks meie inimestele oleks Eestil vaja teha koostööd teiste Euroopa riikidega. Milline see koostöö täpselt peaks olema, on arutlusel olnud ka Balti Assamblees - see on kolme riigi parlamentide ühendus. Kuid see on teema, millega tuleks tegeleda lausa Euroopa Liidu tasemel.

Ma üldiselt hoidun isikute kritiseerimisest, kuid ma ei talu silmakirjalikkust. Veel vähem talun seda, kui riiki juhitakse ideoloogiast lähtuvalt, eirates teadust ja ekspertide arvamust. Kui rõhutakse inimeste emotsioonidele ja kasutatakse inimesi sel moel ära - seda nimetatakse populismiks. Isamaa on kõike seda korduvalt teinud, ja mitte väga ammu tabas Eestit ka teadusrahastuse skandaal, sellegi tagant paistavad Isamaa kõrvad.

Janno Puusepa fondile aga soovitan annetada: see fond seisab väga hapras seisus laste ja täiskasvanute eest ning raha läheb väga õigesse kohta.

Kõige rohkem aitab püsiannetus, olgu see kasvõi 10 eurot kuus.

MTÜ Janno Puusepa Fond
EE184204278605413008