Karmen Joller: aprillikuine vaktsineerimisralli tekitas paljudes perearstides nördimust
Perearst Karmen Joller rääkis täna Riigikogu Toimetiste esitlusel, et paljud perearstid tundsid suurt nördimust, kui aprilli algul läks Tallinnas lahti massvaktsineerimine.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Täna toimus Toompea lossis Riigikogu Toimetiste uue numbri esitlus. Värske ajakirja fookuses on COVID-19 kriis oma eri aspektides. Teise seas kirjutavad värskes ajakirjas perearst Karmen Joller, kommunikatsiooninõunik Agne Annist ja perearst Elle-Mall Sadrak, kes kirjeldavad perearstide rolli Eestis kogu COVID-19 kriisi ajajoonel.
Karmen Joller nentis ajakirja esitlusel, et teise laine ajal kuulati perearste riigi tasandil varasemast veidi vähem.
"Kui räägime vaktsineerimise perioodist, siis mulle tundus, et kohati muutusid poliitilised huvid olulisemaks kui inimeste tervis," meenutas Joller. "See tekitas vastuolusid meie ja vaktsineerimispoliitikat juhtivate inimeste vahel."
Jolleri sõnul jäi väga suur osa vaidlustest avalikkuse eest varju, sest perearstide jaoks oli ülioluline, et vaktsineerimine saaks edasi liikuda ning inimeste usaldus vaktsiinide vastu ei langeks.
"Sõnumisegadust oli niigi tohutult palju. Oma kriitikat avaldasime ainult äärmisel hädavajadusel, kui tundsime, et teistmoodi ei saa. Olime pigem vait," ütles Joller.
Ta seletas, et perearstid suhtlevad üksteisega elektrooniliste vahendite kaudu väga tihedalt ning seda tehti ka kriisiajal. Mured tulid välja listis.
Küsimusele, mis juhtus perearstide listis siis, kui Tallinnas toimus suur vaktsineerimisralli, vastas Joller, et seal avaldati oma arvamust. Esimene massvaktsineerimine toimus Tallinnas aprilli alguses. Jolleri andmetel olid selleks ajaks 172 nimistut saanud vaid 36 vaktsiinidoosi. Mõnes nimistus oli koguni 500-1000 inimest, kes seda vaktsiini tõsiselt vajasid. Osa üle 80-aastastest inimestest olid vaktsineerimata.
"Ja siis kuulutatakse välja suur vaktsineerimine ja vaktsiini saavad ka 30-aastased! See tundus ebaõiglane," rääkis Joller. "Meie olime valmis. Perearstid ootasid vaktsiini, et inimesi kutsuda, aga seda jagati lihtsalt mujale. See tekitas tohutut nördimust!"
Vaktsineerimisega oli ka muid probleeme. Näiteks logistikaga, sest kunagi polnud kindel millal ja kui palju vaktsiini perearstikeskusesse kohale jõuab. See tähendas omakorda tohutut inimeste uuesti ja uuesti läbihelistamist. Oli pidev ooteseisund, mis mõjus arstidele ja õdedele kurnavalt. Samuti olid väga kehvasti läbi mõeldud tellimiskeskused.
Joller rääkis, et 1. juulil kohtub COVID-i töörühm esimest korda n-ö päriselus ja siis arutatakse kolmanda lainega seotud ootusi.
"Tegelikult on meil olnud hea koostöö riigiga praktiliselt terve aasta, lihtsalt viimane jupp läks natuke keeruliseks," ütles Joller.
Ajakirja leiab siit. Esitluse videot saab vaadata siit:
