Karl-Sten Kõrgmaa: noorte kaasamisest tervisepoliitikasse
Viimastel kümnenditel on noorte kaasamine erinevates valdkondades märgatavalt suurenenud. Noortele on antud võimalus osaleda otsustusprotsessides, mis kujundavad meie olevikku ja tulevikku. Kasvades üles ajal, mil kaasamine on muutunud tavapäraseks, näen seda kui üht euroopalikku väärtust. Kaasamine annab tunnistust ühiskonnast, kus võimalikult paljud saavad kaasa rääkida ning panustada oma teadmiste ja kogemustega.
Autor: Karl-Sten Kõrgmaa, WHO noordelegaat. Artikkel ilmus märtsi Lege Artises. Telli ajakiri siit!
Eestis on noorte kaasamine erinevates valdkondades juba normaalsus – ÜRO-s on alates 2018. aastast noordelegaat, mitmetes ministeeriumites tegutsevad noortenõukogud. Kui vaadata tervishoiuvaldkonda ja Sotsiaalministeeriumi tegevust, on arstitudengid küll üpris hästi kaasatud, kuid on puudunud laiapinnalisem ning erialadeülene kaasamine. Arstitudengite kaasamine on saanud võimalikuks tänu aastakümnete pikkusele pingutusele. Kuid miks on noorte kaasamine tervisepoliitikas oluline? Mida on noortel pakkuda ja kuidas aitab see kaasa tervishoiusüsteemi arengule?
Miks noori kaasata?
„Noored on meie tulevik“ ei ole vaid tühi sõnakõlks, noorte kaasamine tervisepoliitikasse on investeering. Pidevalt mureks olev tervishoiutöötajate järelkasv ja püsima jäämine tervishoiusüsteemi on üks peamisi põhjuseid, miks noorte kaasamine on oluline. Kui meie, noored, tunneme, et meie arvamus on oluline ja meid kaasatakse juba karjääri alguses, arendab see meist paremad, süsteemist hoolivad ja sellesse parema meelega panustavad spetsialistid. Rääkimata sellest, et kui noortel on tunne, et meie arvamust hinnatakse, on suurem ka meie püsima jäämine (Eesti) tervishoiusüsteemi. Mitmed praegused tervishoiujuhid, kes kujundavad aktiivselt tervisepoliitikat, olid alles mõne aja eest arstitudengite seltsi eestvedajad.
Laua taga olles on noortest palju kasu, sest tutvustame teistsuguseid perspektiive, toome kaasa värskeid ideid ja uuenduslikke lahendusi. Arvestades tervishoiusüsteemi keerulist rahastusseisu, ei tohiks järgmiste lahenduste leidmisel kõrvale jätta kedagi – eriti noori, sest just meie töötame selles süsteemis kauem kui praegused otsustajad. Noored on juba varasemalt panustanud suurte tervishoiuprobleemide lahendamisse. Koroonapandeemia ajal olid just õendus- ja arstitudengid need, kes kõige kriitilisematel hetkedel läksid haiglatesse appi, tehes seda oma õpingute kõrvalt. Kui vaktsineerimisega hõlmatus osutus probleemiks, võtsid noored initsiatiivi enda kätte ning hakkasid „Sügise plaani“ raames vaktsineerimata inimesi läbi helistama, rakendades motiveeriva intervjueerimise põhimõtteid.
Millistes valdkondades peaks noori veel kaasama?
Noored on mitmete probleemide lahendamisel võtmetähtsusega, sest noorte igapäevane kokkupuude ja teadmised on tihedalt seotud nende probleemide olemusega. Olgu selleks noorte vaimse tervise probleemide sagenemine või valeinfo levik – ei ole realistlik, et nende probleemide lahendamisel ei kaasataks noori, kes selliste probleemidega iga päev kokku puutuvad.
Vaimse tervise teemade tõstatamisel on noored olnud kesksel kohal – psühholoogiatudengid ja arstitudengid hakkasid probleemist aktiivselt rääkima juba rohkem kui kümme aastat tagasi. Selle aja jooksul on tudengid andnud koolinoortele lugematul hulgal vaimse tervise loenguid ning teinud koostööd Peaasi.ee ja teiste organisatsioonidega. Riigi tasandil on sel kümnendil jõutud luua roheline raamat, Sotsiaalministeeriumisse vaimse tervise osakond ning struktuursem lähenemine koos valdkonna organisatsioone koondava VATEK-iga (Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon), kuid kahjuks on noored probleemi lahendamise protsessist kõrvale jäänud.
Valeinfo, mille tulemuseks võib olla nii madal vaktsineerituse tase kui ka ebateaduslike ravivõtete kasutamine, levib sotsiaalmeedias üha laiemalt. Kuigi Eestis on mitmed tublid tervishoiuspetsialistid (eesotsas perearstidega), kes on võtnud terviseteemalise valeinfo leviku vastu võitlemise südameasjaks, on sotsiaalmeediale omane ealine eristumine – noored kasutavad ühtesid platvorme, vanemad teisi ja veel vanemad kolmandaid. Praegu toimub peamine valeinfoga võitlemine Facebookis ja osaliselt Instagramis, kuid Eestis ei ole piisavalt tähelepanu pööratud noorte seas populaarsele platvormile Tiktok. Võib-olla tahavad kommunikatsioonispetsialistid mulle vastu vaielda, kuid leian, et Terviseamet oleks koroona ajal jõudnud noorteni efektiivsemalt, kui nad oleksid kasutanud Tiktokki, selle asemel et kasutada noorte suunamudijate nägusid vaktsineerimisplakatitel. Selliste aspektide tõttu on vajalik kaasata noori, kes on selles keskkonnas igapäevaselt sees ning kes oskavad soovitada sobivaid lahendusi.
Milline on noorte kaasamise tulevik?
Eelmisel aastal loodi Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi, Eesti Noorteühenduste Liidu ja Sotsiaalministeeriumi koostöös WHO noordelegaadi positsioon, 2024. aasta lõpust on WHO noordelegaadi meeskonna eestvedamisel regulaarselt kohtunud tervisevaldkonna noorteorganisatsioonid ja üliõpilasesindused. Sellest on moodustumas noorte tervise ümarlaud, mille loomise käigus on suheldud aktiivselt ka Sotsiaalministeeriumiga ning praeguste plaanide kohaselt saab ümarlauast ministeeriumile hea ja lähedane koostööpartner. See on samm noorte laiapinnalisema ja jätkusuutlikuma kaasamise poole riiklikul tasandil.
Ülikoolidel on head tudengite kaasamise mehhanismid ning väga meeldiv on näha, et Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas peetakse noorte kaasamist aina tähtsamaks. Väga positiivne uudis on ka see, et Tervisekassa on kaasanud arstitudengite seltsi enda uue arengukava loomise protsessi. Siinkohal teen üleskutse ka haiglatele ning kõigile teistele tervishoiujuhtidele: kuulake enda noori kolleege ning kaasake neid, nii leiame muude probleemide kõrval lahenduse ka viimaste aastate kõige kuumemale sõnapaarile, toksilisele töökultuurile.