Kardioloog Olga Lapkovskaja: residentuur oli nagu maraton, mille läbisin sprinterina
Ida-Viru Keskhaiglas töötav Olga Lapkovskaja lõpetas tänavu Tartu Ülikooli kardioloogia residentuuri, mis oli tema sõnul nagu maraton, mis tuli läbida sprinterina.
Artikkel ilmus IVKH veebiküljel.
Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Töö ja õpingute ühendamine nõudis minult märkimisväärseid pingutusi. Residentuur ise oli nagu töö, kuna pidin läbima erinevad õppetsüklid ning samal ajal ei tohtinud unustada täiendavat õppimist. Residentuur oli minu jaoks tõeline 5-aastane maraton, mida ma jooksin nagu sprinter, hoolimata raskustest.
Miks otsustasid minna õppima sellesse ülikooli ja sellele erialale?
Algselt valisin sisehaiguste eriala ja õppisin seal aasta aega. Hiljem läksin üle kardioloogiale, kuna otsustasin, et see valdkond vastab paremini minu huvidele.
Mis motiveeris sind õppima minema?
Mind motiveeris huvi meditsiini vastu ja soov saada tõeliseks professionaaliks. Ma arvan, et residentuur ei ole mitte ainult õppimine, vaid ka test oma erialaste võimete ja sobivuse test.
Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Residentuur võimaldab meil omandatud teadmisi kohe praktikas rakendada. Töö patsientidega, nendega suhtlemine - kõik see võimaldab meil oma oskusi otse rakendada. Kardioloogina puutusin ma kohe igapäevapraktikaga kokku, kuna patsiente on palju, aga arste vähe.
Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Ma soovitaksin kõigile, eriti residentidele, olla stressitaluvad ja valmis väljuma mugavustsoonist. Õppimine ja töö erinevates haiglates ja osakondades võib olla raske, kuid oluline on meeles pidada, et kõigi pingutuste järel saabub leevendus ja tulemus on vaeva väärt.