Kardioloog Martin Serg statiinravist: pereõdede roll kõrge kardiovaskulaarse riskiga patsientide nõustamisel on kriitilise tähtsusega
Südame-veresoonkonna haiguste suremus on Eestis viimase kolmekümne aastaga vähenenud seitsekümmend protsenti. Kuid teiste Euroopa riikidega võrreldes me siiski väga eeskujulikud pole.
“Elame kõrge südame-veresoonkonna haiguste riskiga riigis. Euroopas on meist nii kõrgema kui madalama riskiga riike. Kahtlemata tahaksime olla Norra või Prantsusmaaga võrdsel madala tasemel, aga nii see kahjuks pole,” alustas märtsi lõpus peetud pereõdede kevadkonverentsil oma ettekannet hiljuti Põhja-Eesti Regionaalhaigla aasta tohtri tiitliga pärjatud kardioloog Martin Serg.
Laias laastus on südame-veresoonkonna haiguste riskitegureid viis:
- suitsetamine;
- ülekaal;
- kõrgvererõhktõbi;
- düslipideemia;
- diabeet.
90% aterosklerootiliste kardiovaskulaarse haiguse juhtudest selgitavad just need riskitegurid, millest enamik on tegelikult n-ö ärahoitavad.
Riskitegurite hindamiseks kasutatakse meil juba mõnda aega Score 2 riskihindamist.
“Miks meil siiski nii sageli müokardiinfarkti esineb? Sest meil on palju kõrgvererõhktõbe põdevaid inimesi ja see on infartki peamine riskitegur. Kaheksakümnel protsendil meie infarktihaigetest esineb kaasuva haigusena kõrgvererõhktõbi,” selgitas dr Serg. Ja lisas, et mitte vähem oluline pole düslipideemia ehk kõrgenenud kolesterooli väärtused, mida esineb umbes seitsmekümne protsendil infarktihaigetest. Suitsetamine ja diabeet on natukene väiksema mõjuga, aga siiski olulised.
Dr Sergi sõnul tuvastatakse patsientidel, kes jõuavad haiglasse ägeda müokardinfarktiga, sageli väga kõrge vererõhk või kõrge vere kolesteroolinäit, millest patsient ise midagi ei tea.
Seetõttu on lisaks vererõhule väga oluline jälgida ka vere lipiidiprofiili: üldkolesterool, HDL ja LDL kolesterool, triglütseriidid ja lipoproteiin a. Nende markerite ning juba realiseerunud või realiseerumata kardiovaskulaarse riski alusel valitakse statiinravi preparaadid ja annused. Kusjuures peamine marker, mida jälgida ning mille osas eesmärke püstitada, on LDL kolesterool.
“Hästi oluline on teada, et erinevatel patsientidel, sõltuvalt nende Score 2 riskihindamise tulemusest, on LDL kolesterooli eesmärkväärtused erinevad. Langetada tuleb LDL kolesterooli näitu sageli ka siis, kui see on n-ö “rohelises. LDL kolesterooli taset vähendava ravi sihtväärtus sõltub individuaalsest kardiovaskulaarsest riskist," rõhutas dr Serg.
Lähtudes eelnevast, valitakse raviks mõõduka või kõrge intensiivsusega statiin ning vaadatakse, kas kombineerida seda Esetimiibi või PCSK9 inhibiitoritega.
"Mida kõrgem on patsienti südameveresoonkonna haiguste risk, seda agressiivsem peab olema ravi. Patsiendid seda sageli ei mõista ning esmatasandil tuleb teha päris tugevat selgitustööd."
Lisaks esineb statiinravil kõrvaltoimeid ning inimesed on seetõttu ravi suhtes üsna sageli umbusklikud. 15-20% statiinravil olevatest patsientidest katkestab ravi kõrvaltoimete tekke tõttu. “Kusjuures huvitav on see, et 90% statiinravi katkestamistest on tingitud patsiendi eelarvamusest statiini kõrvaltoimete suhtes, s.o notseeboefektist,” viitas dr Serg Suurbritannias läbi viidud uuringu (Howard et al. J Am Coll Cardiol. 2021; 78:1210-22) tulemustele.
Pereõe roll on siinkohal kriitilise tähtsusega ning seisneb lipiidiprofiili jälgimises, toitumis- ja elustiilinõustamises, ravisoostumuse toetamises ning individuaalse lähenemise kaudu patsiendi motiveerimises.
Kokkuvõtteks:
- LDL-kolesterooli veresooni kahjustav toime sõltub selle väärtusest ning kõrgenenud väärtuse ajalisest kestusest.
- Esmane meede: eluviiside muutus, kuid sageli on vaja rakendada medikamentoosne ravi.
- „Roheline“ kolesteroolianalüüsi vastus ei tähenda sageli eesmärkväärtuse saavutamist.
- Kõigil patsientidel, kellel esineb aterosklerootiline südame-veresoonkonna haigus, on LDL-kolesterooli eesmärkväärtuseks <1,4 mmol/l.
Artikkel on koostatud dr Martin Sergi poolt pereõdede kevadkonverentsil peetud ettekande põhjal. See ei kajasta kõike ettekande jooksul räägitut.