Kalprotektiinianalüüsi kasutamine esmatasandil

Seedetraktihaiguste sümptomid on sagedased ja enamasti mittespetsiifilised. Lõpliku diagnoosini jõudmiseks on sageli vaja spetsialisti konsultatsiooni ja invasiivseid uuringuid. Kalprotektiin roojas on analüüs, mis peegeldab soolestikus aset leidvat põletikku, kuid suurem osa uuringuid selle analüüsi kasutamise kohta on tehtud eriarstiabi kontekstis. Kuidas analüüs esmatasandil töötab, ei ole seni väga uuritud.

Viidi läbi 1293 täiskasvanud patsiendi andmete retrospektiivne analüüs. Kõigil patsientidel oli seedetraktisümptomite tõttu 2010. aastal esmatasandil tehtud väljaheitest kalprotektiini analüüs. Töö eesmärk oli selgitada välja, kui paljude patsientide käsitlus piirdus esmatasandiga ja kui paljud suunati edasi gastroenteroloogi juurde diagnoosi täpsustamiseks.

Kogu uuringupopulatsioonist osutus kalprotektiin positiivseks 578-l ja nemad suunati edasisele hindamisele.

Positiivset kalprotektiinianalüüsi tulemust ennustasid kõhulahtisuse esinemine, vanus > 60 aastat, sümptomite kestus < 3 kuud, mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamine ja prootonpumba inhibiitorite kasutamine. Positiivse tulemuse tõenäosus oli väiksem, kui esines iiveldus ja sümptomid olid kestnud üle kolme kuu.

Positiivse kalprotektiinianalüüsi tulemusega patsientidest rohkem kui kolmandikul diagnoositi mõni orgaaniline seedetraktihaigus, nagu põletikuline soolehaigus, muu põletik, infektsioon või kasvaja. Põletikulist soolehaigust diagnoositi 9%-l ja muud orgaanilist seedetraktihaigust 31%-l positiivse kalprotektiinianalüüsi tulemusega patsientidest. Negatiivse kalprotektiinianalüüsi tulemusega patsientide seas jõuti selliste diagnoosideni vähem kui ühel juhul kümnest.

Põletikulise soolehaiguse diagnoosi tõenäosus oli positiivse kalprotektiinianalüüsi korral 82 korda suurem kui negatiivse analüüsitulemusega. Positiivne kalprotektiin oli põletikulise soolehaiguse suhtes 98% tundlik ja 58% spetsiifiline. Muu orgaanilise seedetraktihaiguse suhtes oli analüüs 72% tundlik ja 62% spetsiifiline. Negatiivsed ennustavad väärtused olid vastavalt 100% ja 91%.

Põletikulise soolehaiguse diagnoosi ennustasid positiivne kalprotektiinianalüüs, kõhulahtisus, veritsus pärasoolest ja meessugu. Kalprotektiin oli põletikulise soolehaiguse esinemise suhtes tugevama ennustava väärtusega kui muud tegurid. Muu orgaanilise seedetraktihaiguse olemasolu ennustasid positiivne kalprotektiinianalüüs, vanus > 35 aastat, kõrvalekalded kliinilistes leidudes ja sümptomite kestus < 3 kuud. Ka siin oli kalprotektiini tulemus tugevam ennustaja kui muud tegurid.

Viieaastase jälgimisperioodi möödumisel oli täiendavalt seedetraktihaiguse diagnoosini jõutud 3%-l patsientidest, kellel esialgne kalprotektiininäit oli negatiivne. Positiivse peitvereanalüüsiga patsientidel lisandus uusi seedetraktihaiguste diagnoose viie aasta jooksul 4%-l (sealhulgas 0,6%-l põletikuline soolehaigus).

Uuringu puudus on üsna selekteeritud patsientuur – ühe piirkonna patsiendid, kellel juba oli kalprotektiinianalüüs tehtud. Sellel selekteeritud populatsioonil saadud tulemused ei pruugi olla üldistatavad kogu perearstikeskustest läbi käivale elanikkonnale. Lisaks kasutati uuringus poolkvantitatiivset analüüsimeetodit, mille asemel on praegu kasutusel uuemad kvantitatiivsed meetodid.

Siiski võib uuringu põhjal järeldada, et esmatasandi patsientidel on positiivne kalprotektiinianalüüsi tulemus seotud suurema tõenäosusega põletikulise soolehaiguse või mõne muu orgaanilise seedetraktihaiguse esinemiseks.

Allikas: Rendek Z, et al. Diagnostic value of fecal calprotectin in primary care patients with gastrointestinal symptoms: A retrospective Swedish cohort study. JGH Open. 2023 Sep 22; 7 (10): 708–716. doi: 10.1002/jgh3.12972.