Kaks kolmandikku Eesti füsioterapeute on mingil määral läbi põlenud
Eesti tervishoius töötavatest naissoost füsioterapeutidest on neljandik mitmes elusfääris läbi põlenud. Veel ligi pooltel esineb läbipõlemise tunnuseid vähemalt ühes vallas, osutab Tartu Ülikooli teadlaste uuring. Seejuures muud töö- ja eraelulised kohustused panustavad läbipõlemise ilmnemisse enam kui tavapärane patsienditöö.
Avaldatud
Viimati uuendatud
"Levinud on arusaam, et läbipõlemine on ainult tööga seotud. See ei ole nii: ka teistes valdkondades võib läbi põleda," ütleb Tartu Ülikooli (TÜ) füsioteraapia nooremteadur Christi Ojaste, kirjutab Novaator. Ehkki ametlikult läbipõlemist haiguseks ei loeta, on selle hindamiseks olemas kindlad küsimustikud ja tunnused. Näiteks kasutas Ojaste Kopenhaageni küsimustikku (Copenhagen Burnout Inventory), kus eristatakse läbipõlemist eraelus, tööl üldiselt ja konkreetselt igapäevatöös patsientidega.
Veebis täidetav küsimustik läks Ojastel, õendusteaduse nooremteadur Gerli Mõtsal ja füsioteraapia lektor Kadri Medijainenil käiku uuringus, kus nad uurisid Eesti tervishoiusüsteemis töötavate füsioterapeutide läbipõlemist. Kuna neist valdav enamik olid naised, koosneski uuringu valim 90 naisfüsioterapeudist. "Neist pooltel oli läbipõlemise tunnuseid isiklikus elus ja umbes pooltel tööalaselt, patsientidega seoses aga kolmandikul," toob Ojaste välja.
Küsitluse vastustest ilmnes, et kõige suurema läbipõlemise skoori said Eesti tervishoiusüsteemis töötavad naissoost füsioterapeudid seoses isikliku eluga. "Antud uuringus ei keskendutud põhjuslike seoste tuvastamisele, aga võib-olla on väga palju kõrgeid ootusi lapsevanema rollile ja ühiskondlikus elus panustamisele. Ehk siin on muid tegureid, mida me veel ei tea," arutleb Christi Ojaste.
