Kaks huvitavat uuringut õhtuse söömise kohta

Ühes uuringus (1) püüti tervetel vabatahtlikel selgitada välja hilisõhtuse söömise metaboolseid mõjusid. 20 noort (mehi ja naisi võrdselt, keskmine vanus 26 aastat, keskmine kehamassiindeks 23 kg/m² ja harjunud magama minema kella 22–01 vahel) sõid laboritingimustes korraldatud ristuva disainiga uuringus kas tavalise õhtusöögi (kell 18:00) või hilise õhtusöögi (kell 22:00). Uuritavatel oli katse ajal ka fikseeritud uneaeg (kell 23–07). Mõlemal õhtusöögil anti süüa ühesuguse kaloraažiga toitusid (35% ööpäeva kaloraažist, 50% süsivesikuid ja 35% rasva) koos suukaudse lipiidide jälitajaga (stabiilne isotoop [²H₃₁] palmitaat, 15 mg/kg). Seejärel mõõdeti erinevaid ainevahetuse näitajaid ja tehti uuritavatele ka kogu öö polüsomnograafia.

Hiline õhtusöök lükkas postprandiaalse perioodi neli tundi hilisemaks, nii et see kattus osaliselt uneajaga. Hilisele õhtusöögile järgnes suurem veresuhkru taseme tõus, triglütseriidide taseme tõusu hilinemine, madalam vabade rasvhapete tase ja väiksem rasvhapete oksüdatsioon. Hilisem õhtusöök ei mõjutanud une arhitektuuri, kuid suurendas kortisooli sisaldust plasmas. Need muutused olid kõige tugevamini väljendunud nendel uuritavatel, kes olid harjunud varem magama minema.

Seega indutseerib hiline õhtusöök ööajal glükoositalumatust ning vähendab rasvhapete oksüdatsiooni ja mobilisatsiooni. Kui need mõjud on kroonilised, võivad need soodustada rasvumist ja veresuhkrukontrolli häirumist.

Kui esimene uuring oli korraldatud laboritingimustes, siis teine töö (2) püüdis selgitada välja päriselus toimuvat. Analüüsiti Ühendkuningriigi toitumisuuringu (UK National Diet and Nutrition Survey) käigus kogutud andmeid 1177 täiskasvanu (vanus 19–64 aastat) kohta.

Leiti, et õhtusöögi ajal tarbitud kalorid moodustasid keskmiselt 40% kogu ööpäevasest kaloraažist. Inimesed, kes tarbisid õhtul kõige vähem kaloreid, tarvitasid üldse päeva jooksul vähem kaloreid. Seevastu inimesed, kes tarbisid õhtul kõige rohkem kaloreid, sõid toitainelise väärtuse mõttes viletsamat toitu kui ülejäänud uuritavad. Pärast kella 18 söödud toitudes oli väiksem osakaal suhkrutel ja süsiveskutel ning suurem osakaal rasvadel ja alkoholil.

Mõlema töö tulemused langevad kokku varasematest uuringutest leituga, näiteks et rasvunud inimesed söövad päeva teises pooles rohkem; isegi ühesuguse ööpäevase kaloraaži korral on rasvumine seotud hommikusöögi vahelejätmise ja hilisema söömisega; kaalutõusu kogenud inimestel on kaalu lisandumine aeglasem, kui regulaarselt hommikusööki süüa ja kui hommikusöök on suurim toidukord päevas.

Allikad:

1. Gu C, et al. Metabolic Effects of Late Dinner in Healthy Volunteers-A Randomized Crossover Clinical Trial. J Clin Endocrinol Metab. 2020 Aug 1; 105 (8): 2789–2802. doi: 10.1210/clinem/dgaa354.
2. ECO-ICO 2020. Abstract 1065, LBA-056.