Kaja Kallas: vaktsineerimata isikuid ootavad uued piirangud

Peaminister Kaja Kallas kirjutas täna sotsiaalmeedias, et valitsus arutab võimalusi, kuidas elanikkonna ning eriti riskirühmade vaktsineeritust tõsta.

"Tänuväärsed on erinevad positiivse motiveerimise lahendused – näiteks toetame neid hooldekodusid, kus hooldajate ja patsientide seas on saavutatud 90-protsendiline vaktsineeritus. Peame veel kaaluma kõike – ka näiteks riskirühma esindajate motivatsiooni tõstmist rahalise boonuse või mõne muu hüve näol," lisas ta. "Pandeemial on olnud meie tervishoiule väga suur rahaline mõju: tänavu kaheksa kuuga on COVID-19 haiglaravile kulunud 32,9 miljonit eurot, sellest 31,9 miljonit vaktsineerimata inimestele. Seega tuleb rahaliste boonuste jagamist vaadelda ka laiemas kontekstis."

"Selleks, et piirata nakkuse levikut, säästa vaktsineerimata inimesi ja sellega kaitsta haiglate ravivõimekust, peame kaaluma uute piirangute kehtestamist nendele inimestele, kes pole end veel vaktsineerinud," selgitas peaminister. "Kui üle 70 protsendi inimestest, kes COVIDisse raskelt haigestuvad, ja üle 80 protsendi inimestest, kes COVIDisse nakatununa surevad, on vaktsineerimata, siis tuleb keskenduda neile. Peame seisma selle eest, et vaktsineerimata inimesed haigust ei saaks – see on nende endi kaitseks ning ka kogu ühiskonna kaitseks, et meie meditsiinisüsteem kokku ei kukuks, lapsed saaksid koolis käia ning majandus toimida. Ka need arutelud on valitsusel algamas. Variante on ka siin erinevaid, näiteks et COVID-tõend kehtiks ainult vaktsineeritutele ja läbipõdenutele, aga mitte enam testitulemuse põhjal."

Kallas kirjutas, et haiglate ülekoormamise vältimiseks ja plaanilise ravi lahti hoidmiseks on talle tutvustatud erinevaid ettepanekuid. Näiteks ka selliseid, kus riik nõuaks vaktsineerimata inimestelt COVID-19 ravikulud tagasi või et vaktsineerimata inimesed liiguksid plaanilise ravijärjekorra lõppu.

"Rõhutan, et need näited on teoreetilised ning valitsus ei pea selliseid samme realistlikuks. Eesti ravisüsteem on solidaarne – igaühel on õigus saada ravi. Küll aga näitab olukorra tõsidust see, et sellised ideed üldse esile kerkivad," selgitas Kallas. "Iga COVID-19 haige inimese haiglakoht tuleb nende inimeste arvelt, kes on ammu oodanud näiteks mõnd vajalikku protseduuri."

Peaminister pani oma seisukohad punkthaaval kirja:

• Tahan, et meie ühiskonnaelu jääks avatuks. Tahan, et lapsed saaksid edasi koolis käia ning meie majandus ja kultuurielu toimiks. Ja pean väga oluliseks, et meie haiglad saaksid pakkuda nii korralist kui ka erakorralist abi kõigile, kes seda abi vajavad.
• Toetan, et politsei kontrolliks senisest tõhusamalt covid-tõendite esitamise ja maskikandmise kohustusest kinnipidamist.
• Pean möödapääsmatuks, et kogu elanikkonna ning eriti riskirühmade vaktsineeritus kiiresti tõuseks ning selleks on vajalikud valitsuse tasandil uued ja mastaapsed meetmed.
• Vaktsineerimata ehk kõrge haiglasse sattumisse riskiga inimeste võimalusi tuleb ajutiselt täiendavalt piirata meelelahutuses ja vaba aja veetmisel.

"Näeme teiste riikide kogemusest, et kontrollimeetmed ei ole igavesed ning kui vaktsineeritus kasvab ja haigus ühel hetkel taandub, saame nendest järk-järgult loobuda," lisas Kallas. "Eesti praegune vaktsineerituse tase seda aga veel ei võimalda. Praegu peame keskenduma sellele, et kaitsta ülekoormuse eest meie haiglaid ja sellega ka meie inimesi."