Kaja Kallas palus Euroopa Komisjonilt abi, et koroonavaktsiinide lepingust välja pääseda
Kuna koroonavaktsiinide tootjatega tehti Euroopa Liidu nn ühisleping, millega võeti kohustus kindla summa ulatuses vaktsiine 2024. aastani vastu võtta, siis on tekkinud olukord, kus kogu Euroopa on piltlikult öeldes vaktsiinidega üle ujutatud ja kõik otsivad pääseteed.
Avaldatud
Viimati uuendatud
28. aprillil tegid Balti peaministrid Euroopa Komisjoni juhile Ursula von der Leyenile pöördumise, kus palusid komisjonil mõjutada vaktsiinitootjaid, et pääseda koroona haripunktis tehtud vaktsiinitellimuste karmidest tingimustest, kirjutab Postimees. Millised need tingimused täpselt olid, ei tea – seda lepingut pole avalikustatud põhjendusega, et see võib kahjustada ettevõtete ärihuve. Küll võib pöördumisest aru saada, et riigid on võtnud endale kohustuse regulaarselt vaktsiine vastu võtta ja nende eest tasuda.
Praegu käiv Ukraina sõda ja inflatsioonisurve paneb riikide rahavarud aina suuremate probleemide ette ning riigid ei taha maksta teenuse eest sadu miljoneid eurosid, kui nõudlust vaktsiinide vastu omikrontüve puhul ei ole.
Sotsiaalministeeriumist kinnitati, et vaktsiinide üleküllus on terve Euroopa probleem: vaktsiinikoormad aina tulevad, neid pole kuhugi panna, sest ka kolmandad riigid ei taha neid.
Kui palju Eesti 2024. aastaks praeguse skeemi alusel ravimitootjatele maksma peab, pole selge. Sotsiaalministeerium tõi välja, et seni tellitud vaktsiinide eest on makstud suurusjärgus 99 miljonit eurot.