Kadi Palumaa: minu eesmärk Eesti Oftalmoloogide Seltsi presidendina on laiapõhjaline koostöö

Artikkel ilmus märtsi Lege Artises. Ajakirja saab tellida siit.

Millised on Eesti Oftalmoloogide Seltsi eesmärgid erialaseltsina?

Eesti Oftalmoloogide Seltsi eesmärk on silmaarstide ühendamine ja nende huvide eest seismine. Samavõrd oluline on vastastikune teadmiste jagamine ja silmaarstide koolitamine. Meie seltsis on 163 liiget, noorliikmeid (residente) on 16 ja auliikmeid 6. Kokku on seega 185 liiget. Eesti Oftalmoloogide Seltsi koosseisu kuuluvad pea kõik Eesti silma­arstid. Esindame ka residentide huve, seepärast vajadus eraldi noorte allorganisatsiooniks puudub.

Väga oluline osa seltsi tööst puudutab täiendkoolitusi. Aastas toimub meil tavaliselt kaks erialasisest seminari, üks neist enamasti talvel ja teine kevadel. Teema valik sõltub sellest, mis on parasjagu aktuaalne või mida seltsi liikmed on soovinud kuulata. Oleme korraldanud parima ettekande valimist, eraldi ka residentide kategoorias. Autasu on rahaline, seda saab kasutada mõnel väliskonverentsil osalemiseks.

Millisena näete oftalmoloogide järelkasvu? Kas residentuurikohtade arv on piisav?

Igal aastal võetakse vastu neli uut residenti ning üks silmakirurgia resident. Pikalt oli residentuur kolme aasta pikkune, kuid alates aastast 2023 saime selle lõpuks pikendatud neljale aastale. Kirurgiahuvilistele lisandub kaks aastat kirurgia residentuuri, mis toimub vaheldumisi Tallinnas ja Tartus.

Pigem on küsimus organisatoorses pooles: millised patsiendid peaksid pöörduma esmalt perearsti poole ja kes otse silmaarstile. See teema on väga aktuaalne ja tegeleme sellega järjepidevalt. Heaks lahenduseks on kaks aastat toimuvad e-konsultatsioonid.

Millised on teie valdkonnas elukestva õppe ja erialase täiendkoolituse võimalused?

Kadi Palumaa 2025.jpg

Eesti on alates 2005. aastast Euroopa Silmaarstide Seltsi (European Board of Ophthalmology ehk lühendina EBO) liige. Enamik meie residente, kes peavad tegema eksami Eesti komisjoni ees, on sooritanud ühtlasi Euroopa eksami. Kuigi vabatahtlik, on EBO eksam siiski ülimalt soovituslik, kuna see annab võimaluse võrrelda enda taset teiste Euroopa riikide residentide omaga.

EBO eksam on mõnes riigis kohustuslik, nagu näiteks Prantsusmaal, Belgias, Šveitsis, ja ilma EBO eksamit sooritamata seal silmaarsti kutset ei saa. Samuti pääseb EBO diplomiga lihtsamini tööle mõnda teise Euroopa riiki.

Huvi eksami sooritamiseks on aasta-aastalt kasvanud kõigis Euroopa riikides, kaasa arvatud Eestis, nii et kui varem oli võimalik korraldada eksam üks kord aastas kevadel Pariisis, siis alates eelmisest aastast toimub teine eksam sügisel Berliinis, sest juba tehniliselt on keeruline eksamineerida üle 700 kandidaadi ühel päeval. Eksami esimene osa on kirjalik, valikvastusetega.
Kui see õnnestub, saab kandidaat edasi suulisse vooru. See tähendab, et tunni aja jooksul vastab ta nelja erineva spetsiifikaga komisjoni ees, mis koosneb kahest erinevast riigist valitud eksaminaatorist. Lahendada tuleb põhiliselt kliinilisi haigusjuhtusid. Ka seda esitlust hinnatakse, kusjuures suuline osa annab 60% lõpuhindest, kuna näitab noore arsti loogilist mõtlemist ja seoste loomise oskust. Varem oli võimalik kirjalik osa teha inglise, saksa või prantsuse keeles. Viimastel aastatel on eksami keel ainult inglise keel.

Olen alates 2013. aastast Eesti esindaja EBO-s, seega osalen eksaminaatorina koos dr Artur Kleti ja dr Kuldar Kaljurannaga. Oleme uhked, et Eesti residendid on väga tublid: praktiliselt kõik sooritavad EBO eksami edukalt. Teatud mõttes on see ka tunnustus residentuuribaasidele ja juhendajatele ning näitab meie õpetamise taset.

Milliste organisatsioonide ja erialaseltsidega Eesti Oftalmoloogide Selts veel koostööd arendab?

Oleme pikaajalised partnerid organisatsioonis European Union of Medical Specialists (UEMS) ning alates 2005. aastast oleme ka UEMS-i liige. Algul olid meie poolt liikmeteks dr Toomas Sepp ja dr Artur Klett. Käesolevast aastast jätkab dr Sepp, kuid dr Klett andis teate­pulga edasi dr Reili Rebasele. UEMS-i üks funktsioone on reguleerida residentide koolitust, eesmärgiga ühtlustada residentide ja ka noorte arstide väljaõpet, korraldada silmaarstide vahetust erinevate maade ja kliinikute vahel.

Suurematest silmakliinikutest on kujunenud pädevuskeskused. Nii Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) silma­kliinik kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinik on tugivõrgustiku ERN-EYE (European Reference Network) liikmed, mis annab meile võimaluse osaleda harvikhaiguste võrgustikus ning konsulteerida harva esinevaid, keerulisi haigusjuhte Euroopa tippspetsialistidega. Kuna Eesti on väike riik, on harvikhaigusi samuti vähe ja paljusid neist ei näe enamik silmaarstidest mitte kunagi. ERN-EYE korraldab väga häid virtuaalseid koolitusi, kus meie arstid osaleda saavad. Samuti on meil võimalik aidata oma patsiente Euroopa tippspetsialistidega konsulteerimisel ning küsida nõu haiguste diagnostika ja ravi võimaluste osas.

Alates aastast 2010 on ITK silmakliinik sertifitseeritud EBO koolituskeskus. Kõik Euroopa residendid saavad taotleda EBO stipendiumit ning ennast täiendada EBO referentskeskustes, kaasa arvatud Eestis. Seda võimalust on kasutanud 43 residenti 11 erinevast riigist. Juhendaja on peamiselt dr Klett, kuna ITK on ka Baltikumi oftalmo-onkoloogia keskus.

Nii Tartu Ülikooli Kliinikum kui ka ITK silmakliinik on õpetavad kliinikud. Siin teevad valiktsükleid 6. kursuse tudengid: erinevate erialade residendid (EMO, perearsti, neuroloogia) ja nendele lisaks oftalmoloogia residendid. Oftalmoloogia residentuuri üldjuhendaja on dr Marko Pastak Tartust, mina vastutan ITK-s residentide väljaõppe ja rotatsiooni eest. Vastavalt residentuuri­programmile tuleb residentidel sooritada igal aastal kohustuslikud tsüklid, mis peavad sobima ka juhendajatele, kes esindavad erinevaid oftalmoloogia valdkondi. See on paras proovikivi ja logistiline ülesanne, et kõik lõpuks klapiks. Residentide kahepäevased seminarid toimuvad regulaarselt neli korda aastas, nii Tartus kui ka Tallinnas. Ettekandeid teevad selle ala spetsialistid, vanemad ja kogenumad kolleegid. Lisanduvad residentide ettekanded haigusjuhtude baasil.

Mida peate oluliseks koostöös teiste erialaseltsidega?

Olen tähele pannud, et eriti atraktiivsed on ühisseminarid teiste erialaseltsidega ja kutsutud lektoritega. Näiteks oli meil lasteoftalmoloogia konverents, kuhu olid kutsutud lektorid Tallinna Lastehaiglast ning Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. Samuti on meil olnud ühiseid konverentse koos Eesti Kõrva-Nina-Kurguhaiguste ning Pea- ja Kaelakirurgide Seltsiga, hiljuti ka Eesti Meditsiinigeneetika Seltsiga. Mul oli väga hea meel, kui meie seltsi poole pöördusid reumatoloogid sooviga korraldada kahe seltsi ühine konverents selle aasta sügisel. Meil on palju puutepunkte, kindlasti saab see olema kasulik ja õpetlik mõlemale poolele.

Kuid enne seda, suve hakul, toimub seltsi seminar teemal „Eestlased maailma oftalmoloogias“. Sinna kutsume meie enda Eesti arste ja teadlasi, kes ajutiselt või püsivalt töötavad välismaal. Kindlasti on neil meile palju huvitavat jagada nii oma töökogemusest, organisatoorsest poolest kui ka patsientide käsitlusest. Peaesineja on Eesti kõige enam tsiteeritud teadlane oftalmoloogia valdkonnas professor Rando Allikmets Columbia Ülikoolist New Yorgist, kes on olnud meile suureks abiks ning juhendanud paljusid Eesti silmaarste ja doktorante. Tema teadmised ja kogemused on äärmiselt väärtuslikud.

Kui rääkida rahvusvahelisest koostööst, siis on ka see aktiivne. Kaks aastat tagasi, talveseminari ajal Tallinnas, viisime läbi live surgery, mis tähendab, et operatsioonisaalis toimuv kanti reaalajas konverentsisaali ja seda nägid kõik kohal olnud Eesti silmaarstid. Esimese poole sisustas professor Marie José Tassignon Belgiast, teostades unikaalse operatsiooni ühel Eesti lapsel. Teises pooles viisid lõikuseid läbi ITK silma­kliiniku kirurgid. Seminaril osalenutele, kes igapäevaselt operatsioone ei tee ega näe, oli see väga huvitav ja hariv kogemus.

Sama formaati kasutasime ka eelmisel sügisel, kui Ukrainas vigastada saanud sõdureid opereeris reaalajas USA üks parimaid okuloplastika kirurge dr Richard Allen koos dr Kletiga, ise samal ajal neid lõikusi kommenteerides. Operatsioonide vaheajal pidas dr Allen kolm loengut saalis, kus toimus ka diskussioon. Üritust oli võimalik jälgida veebi teel Eestis, Ukrainas, Lätis, Leedus ning esitada küsimusi, saades kirurgidelt kohe vastused.

Aasta tagasi, kui tähistasime oftalmo-onkoloogia 30. tegevusaastat ITK Silma­kliinikus, toimus väärikas konverents, kuhu olid kaasatud kõik Eesti silmaarstid. Ettekannetega esinesid viis välislektorit, kaks Šveitsist, lisaks Inglismaalt, Saksamaalt ja Soomest. Samuti esinesid ITK onkoloog, Eesti silmaarstid ja residendid. Veebi teel jälgisid konverentsi teises saalis ka silmaõed.
Baltimaade silmakirurgidega on meil juba kümme aastat ühing nimega Balti Silmakirurgide Selts, konverentsid toimuvad kirurgia teemadel igal aastal.

Kõikide Eesti silmakeskuste eesmärk on pakkuda patsientidele parimat võimalikku ravi ning selle nimel teevad kliinikud omavahel tihedat koostööd. Kuna Eesti on väike ja vahemaad lühikesed, on oluline, et patsient saaks parimat ravi just seal keskuses, kus kogemus selle haiguse ravimiseks on kõige suurem.

Millised on teemavaldkonnad, millele olete ise kliinilises töös keskendunud?

Isiklikult tegelen nii laste kui ka täiskasvanutega. Peamised valdkonnad on lasteoftalmoloogia, strabism ehk kõõrdsilmsus, kuiva silma ravi, pisarakanali- ja kataraktikirurgia.

Nii arstina kui ka seltsi juhina olen väga õnnelik selle üle, et alates 2025. aasta jaanuarist hakkas Tervisekassa kompenseerima laste atropiinravi müoopia progressiooni pidurdamiseks. Oleme madala kontsentratsiooniga (0,05%) atropiiniga ravinud lapsi alates 2023. aasta jaanuarist. Kahjuks saavad praegu ravi enamasti vaid Tallinna ja mõned kaugemal elavad lapsed: kokku 64 last.
Kuna Euroopas pole veel kommertsiaalseid atropiini silmatilku apteegis saada, korraldatakse kõikides riikides ravimi valmistamine vastavalt kohalikele regulatsioonidele. ITK apteek valmistab atropiinitilkasid kaks korda nädalas ja lapsevanemad käivad neil järel kord nädalas. Ilmselgelt pole niisugune süsteem jätkusuutlik ja kõiki abivajajaid me niiviisi aidata ei suuda. Oleme väga lootusrikkad, et ehk käesoleval aastal toimub selles vallas läbimurre. Müoopia ehk lühinägevus on ülemaailmne probleem ja nii nagu enamiku haigustega, on lihtsam ja odavam tegeleda ennetusega, et pidurdada suure müoopia väljaarenemist. Tüsistuste ravi on kordi kallim.

Pisarakanali kirurgiaga tegelen aastast 2006, kui käisin seda õppimas Saksamaal, hiljem ka Šveitsis. Koos oma noore kolleegi dr Reili Rebasega kuulume ülemaailmsesse organisatsiooni ISD-DE (International Society of Dacryology and Dry Eye), mis ongi kitsamalt spetsialiseerunud kuiva silma ja pisarateede haiguste diagnostikale ja ravile. Eelmisel aastal Londonis olime mõlemad konverentsil lektorid ning seal tehti meile ettepanek korraldada järgmine ülemaailmne kongress 2026. aastal Eestis, mis on suur au ja vastutus nii meile kui ka tervele Eesti oftalmoloogiale. Reglemendi järgi kaasneb sellega mulle president-elect tiitel. Juba praegu tegeleme konverentsi ettevalmistamisega, sponsorite otsimisega. Suulise nõusoleku on andnud 11 kutsutud lektorit erinevatest riikidest üle maailma: USA, Kanada, Filipiinid, Singapur, Inglismaa, Saksamaa, Šveits jt. Nagu meile tavaks, tahame esimesel päeval korraldada live surgery, kus on võimalik kaasata tippkirurge kogu maailmast läbi viima erinevaid pisara­kanali ja sarvkesta operatsioone. Ja otse loomulikult saavad sellest ülemaailmsest kongressist osa kõik Eesti silmaarstid. Ühtlasi on kõigil võimalus panustada galaõhtul toimuvasse ees­kavasse, mis tutvustab Eestit koorilaulu ja rahvatantsu kaudu. Mul on siinkohal hea meel kinnitada, et ISD-DE XV kongress toimub Tallinnas 17.–19. juunil 2026. aastal. Tegemist on oftalomoloogide tähtsündmusega ja loodame, et kõik õnnestub.