Jürgen Ligi: rehepapid tulid riigile ta oma rahaga kosja
"On see nüüd Tallinna linnavalitsus või esialgu nende asutatud sihtasutus, aga raehärra teatas, et kui riik ehitab enda raha eest Tallinnale haigla, on nemad nõus selle käigus riigile laekuvad maksud riigile “tagasi” andma. Päris hämmastav, et see keskerakondlik petuskeem raes folkloorina edasi elab, aga eks ma pea siis selgitama," kirjutab rahandusminister Jürgen Ligi oma Facebooki seinal.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Ja selgitabki: "Mistahes ehitamise või kulu käigus laekub ka makse, aga seadusega määratud kohta. Tulumaks peamiselt omavalitsustele. Tallinna unistatav haigla poleks maksude poolest kuidagi unikaalne ega tekiks mingeid makse ekstra võrreldes eelarveprognoosis juba arvestatuga. Haiglale kulutades jäävad tulemusena laekumata maksud mingilt muult tegemata jäävalt kulult. Kui kulutada rohkem ehk mõlemale, tekib küll makse rohkem, aga päriselus saab põhja lastud riigirahandus kulutada hoopis loodetust vähem, mitte rohkem.
Tallinn on pealinna staatuse tõttu ja majanduskeskusena niigi privilegeeritud seisus ning nii riigi kui eraraha pöörleb siin niigi ebaproportsionaalselt palju. Ja vastavalt laekub ka omavalitsusele lisamakse. Sealhulgas on Tallinn suurim meditsiinikeskus, kus kulub suurim osa riigi sotsiaal- ja teistest maksudest.
Positiivse poole pealt seda, et mul ei ole plaani Tallinnalt neile riigi toel kogunevat tulumaksu ”tagasi” nõuda ega põhjendada seda riigi nõustumisega Tallinna staatuse ning majandus- ja meditsiinikeskuse eelisega. Peegelpilt linna jutust oleks see, et kui Tallinn eraldaks raha riigi kuludeks ja riik oleks nõus selle käigus linnale genereeritavad maksud “tagasi” andma linnale.
Mis haiglavõrku puutub, siis selle ümberkorraldamine on loogiline, aga betoon ei ole ei selle (ümberkorraldamise - toim) ega Eesti meditsiini prioriteet. See oli teada juba siis, kui KE linnavalitsus ja nende osalusega koalitsioonid endale Euroopa taasterahastu lõviosa kombineerisid. Seda ütles ka Euroopa komisjon ja heitis ette, et see tükk on taastrahastu mõõtmes ebaproportsionaalselt suur. Kui Eestil koroonas kardetust paremini lāks ja me majandus kiiresti taastus, ostutus taasterahastu meie jaoks tubli paarsada miljonit väiksemaks. Oli ainult loogiline, et ebaloomulikult suur ja vähem põhjendatud tükk sinna seepeale sisse ei mahtunudki. Pole reaalne, et eelarvekriisis riik nüüd oma maksurahast asenduse leiab ja on täiesti ebamõistlik 850 miljoniline Eesti suurim ehitis käivitada ilma rahalise plaanita. Seda välja kuulutatud 18 miljoniline projekteerimishange paraku tähendab.
Aga poliitilises vorstikauplemistes ja valitsuste vahetudes on ka võimatud rumalused võimalikud, tarkade asjade asemel paraku," kirjutab Ligi oma postituses.
