Joller: ühendhaigla on vajalik, olen valmis linnaga ühise aktsiaseltsi moodustamiseks läbirääkimisi jätkama

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on sisulised muudatused Tallinna tervishoiuteenuste korraldamises hädavajalikud.

“Kõik need neli haiglat on tugevad, kompetentsed ja teevad head tööd. Nende tugevuste liitmisel ei oleks summaks number neli, vaid kuus, kaheksa ja võib-olla isegi kümme,” ütles Joller. “Suudaksime nii parandada ravikvaliteeti, lõpetada haiglate vahelise “võidurelvastumise”, pakkuda meedikutele võimalust töötada ja oma oskusi tõsta tõelises tippkeskuses. Vähendame ka kulutusi, säästetud raha saab omakorda kasutada järgmiste inimeste ravimiseks ja aitamiseks, tehnoloogia arendamiseks ja uudsete ravimeetodite kasutuselevõtmiseks.”

Täna on Tallinna ja Harjumaa eriarstiabi teenused killustunud eri haiglate vahel, samuti arendatakse konkureerivaid teenuseid ning dubleeritakse üksteist. Näiteks arendavad vähiravi praegu nii PERH kui ka ITK, kes mõlemad on soetanud selleks kulukat tehnoloogiat ehk dubleerivad teineteist. Samal ajal ei ole ITK-s kiiritusravi võimalust ning sinna ravile sattunud patsiendid peaksid kombineeritud ravi jaoks liikuma kahe asutuse vahel.

Jolleri sõnul ei ole see mõistlik avaliku raha kasutamine, eriti veel arvestades, et tervishoiusüsteem on kriisis ning kasutame aastas ca 200 miljonit eurot Tervisekassa reserve.

“Ühendamine ning tekkiva suurhaigla juhtimise korraldamine on pikk ja keerukas protsess, mis tuleb põhjalikult läbi kaaluda. Õnneks on meil olemas varasem kogemus Lõuna-Eestist, kus Tartu Ülikooli Kliinikumi loomisel ühendati eri haiglad – nende teenuste, personali ja logistika korraldamiseks kulus mitu aastat,” ütles Joller.

“Pean ka väga oluliseks haiglate juhtkonna ja personali kaasamist sellesse protsessi. Samuti on selge, et sellise suure ühendhaigla moodustamine mõju ulatub Tallinnast ja Harjumaast kaugemale ning seega tuleb vaadelda kogu Eesti tervishoiusüsteemi tervikuna,” lisas ta.

Ühendhaigla loomiseks Tallinnas on kavas ühendada neli haiglat – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (riigi asutatud sihtasutus), AS-d Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla (Tallinna linnale kuulvad äriühingud) ning SA Tallinna Lastehaigla (Tallinna linna asutatud sihtasutus). Ühinemise ettevalmistamiseks on alates 2024. a augustist tegutsenud töörühm, mis koosneb Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Tallinna Linnavalitsuse ja haiglate esindajatest.

Tallinna haiglad on oluline osa Eesti tervishoiusüsteemist, osutades kokku ligikaudu 46% kogu Eesti eriarstiabist. Tallinna neljas haiglas kokku asub üle poole haiglavõrgu voodifondist ja töötab ligi kolmandik Eesti tervishoiutöötajatest.

Tulevase ühendhaigla moodustamise positiivne rahaline mõju järgmise kümne aasta vaates on esialgse hinnangu põhjal ligi 350 miljonit eurot. See tuleb näiteks juhtimise ja tugifunktsioonide tsentraliseerimisest, ühishangetest jm.