Jäsemed saavad vigastada igas viiendas tööõnnetuses
Statistika näitab, et keskmiselt tuleb sõrmede vigastusi tööülesandeid täites ette iga päeva kohta kaks ja kõige rohkem õnnetusi juhtub masinatega töötamisel. Sageli on probleemiks töötaja tähelepanematus ja ohutusnõuetele mittevastavad ning vananenud töövahendid, kuid tööohutusnõudeid eiratakse ka teadlikult.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Tänavu 1. juuli seisuga on juhtunud 1572 tööõnnetust, mis on ligi 2% rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. 2023. aastal vigastati töökohal sõrmi 706 korral ning jäseme vigastus toimus iga viienda tööõnnetuse käigus, kirjutab ajakiri Tööelu.
Kui sõrmed masinate vahele jäävad, siis lõpeb see raske kehavigastusega ja halvemal juhul isegi sõrme kaotamisega. Tööinspektsiooni statistika kohaselt on kõige sagedasemateks vigastusteks lahtised haavad – 30% vigastustest. Pindmised vigastused moodustavad 25% õnnetustest ning kinnised luumurrud 17% juhtumitest. 1,5 aasta jooksul on 22 töötaja vigastus lõppenud amputatsiooniga.
Kuid ka muud õmblemist või operatiivset sekkumist vajavad sõrmetraumad – haavad, kõõluste rebendid, luumurrud, nihestused ning närvi ja veresoonte vigastused – nõuavad pikaajalist ravi ja taastumist.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla ortopeed-käekirurg dr Kristo Kask sõnab, et aeg-ajalt selgub tegeliku vigastuse ulatus alles operatsioonil ning pealtnäha kerge vigastuse puhul diagnoositakse näiteks kõõluse- ja närvivigastus.
„Käsi on inimese kõige olulisem tööriist ja igasugune trauma mõjutab käe funktsionaalsust märgatavalt. Kui on juhtunud luumurd, kõõluste vigastus või muu tõsine trauma, siis haiguslehe pikkus võib olla 1,5–2 kuust poole aastani, aga näiteks raskemate närvivigastuste puhul võib lõplikku taastumist oodata isegi aasta aega. Iga juhtum on erinev: mõnest traumast taastumine võib võtta lausa kaks aastat, aga võib juhtuda ka nii, et funktsioon ei taastu üldse või taastub osaliselt. Siinkohal on oluline märkida, et kõik ei sõltu kirurgist, oluline on ka patsiendi enda tahe, soov ja panus vigastuse operatsioonijärgsel taastusmisperioodil.“
Tööõnnetuste mõju riigi eelarvele ja ressurssidele on märkimisväärne. Haigushüvitised on vaid üks komponent tööõnnetuste maksumusest. Lisanduvad veel ravi-, alalise töövõimetuse, rehabilitatsiooni- ja halduskulud. Aastas kaotab riik tööõnnetuste tõttu ca 1 mln töötundi ning ligi 5,5 mln eurot Tervisekassa raha. 2021. aasta andmete põhjal saab öelda, et üks tööõnnetus läks riigile keskmiselt maksma 2890 eurot ning ühiskonnale koos erinevate kuludega 23 144 eurot.
2024. aasta esimeses pooles tasus Tervisekassa tööõnnetushüvitisi 3,1 miljonit eurot ja tööõnnetusjuhtumi keskmiseks pikkuseks on olnud 38,8 päeva.
Täispikka artiklit saab lugeda Tööinspektsiooni (tasuta) ajakirjast Tööelu.
