Ivo Saarma: pettused ei aita tervishoiul paremaks saada
Erinevatele kitsaskohtadele haigekassa süsteeemis on tähelepanu juhtinud nii tervishoiuasutused kui ka erialade seltsid ning võrreldes varasemaga on pilt paremaks muutunud, kinnitas Eesti Eratervishoiuasutuste liidu juhatuse liige Ivo Saarma.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Möödunud nädala "Pealtnägija" avaldas loo, millest selgus, et haigekassa on korduvalt langenud oma lepingupartnerite süsteemsete arvepettuste võrku, ent karistused eksimuste eest on olnud minimaalsed. Järeldati, et sisuliselt vaadatakse pettustele läbi sõrmede.
Eesti Eratervishoiuasutuste liidu juhatuse liige Ivo Saarma ütles Med24-le, et konkreetseid juhtumeid ta kommenteerida ei oska, kuna ei tea üksikasju, kuid on selge, et rohkem läbipaistvust tuleb kasuks kogu Eestile.
"Oleme ühemõtteliselt selge ja võrdset konkurentsi pakkuva tervishoiu poolt," kinnitas Saarma. "Pettused ei aita tervishoiul paremaks saada. Erinevatele kitsaskohtadele haigekassa süsteeemis on tähelepanu juhtinud nii tervishoiuasutused kui ka erialade seltsid ning võrreldes varasemaga on pilt paremaks muutunud."
Ta lisas, et haigekassa kriteeriume on muudetud sisulisemaks, kontroll muutunud efektiivsemaks ning pettuste ja eksimuste eest on praegu ette nähtud oluliselt suuremad trahvid.
"Eksimused ei ole võimalikud ainult eratervishoius, vaid nendest hoidumine nõuab kõigilt tervishoiuteenuse osutajatelt hoolikat tähelepanelikkust," sõnas Saarma. "Kuigi eratervishoiu osakaal kogu tervishoius on üsna väike, on meie roll patsientide aitamisel ja tervishoiuteenuste arendamisel väga tähtis ja võtame seda ülesannet täie tõsidusega."
Terve suve kestnud uurimuse tulemusena järeldas "Pealtnägija", et arvepettused on eratervishoius ulatuslik probleem, kuid haigekassa huvi nende vastu on leige - isegi korduvatele rikkumistele ei pruugi järgneda lepingu ülesütlemist, vahendab ERR. Markantseimad näited on, kuidas kolm korda petmisega vahele jäänud kliiniku lepingumahtu hoopis suurendati või reegleid rikkunud kliinikult nõuti küll 200 000 eurot tagasi, aga sõlmiti konfidentsiaalsusleping, et seda juhtumit ei avalikustata. Isegi, kui rahaline tagasinõue on tehtud, siis kuna valdkond on keeruline ja juriidika kohati mitmetitõlgendatav, on enamik politseiuurimisi lõppenud tulemuseta, seda enam, et haigekassa kui kannatanu pole ise uurimiseks aktiivsust üles näidanud.
Teema võeti ette, kuna "Pealtnägija" poole pöördus Niine nahakliiniku advokaat, kes nõudis prokuratuuri otsusele viidates kõigi seni ilmunud lugude kustutamist. Teiseks aga valmis riigikontrolli suur audit, mis maalis haigekassa olukorrast raviarvetega veelgi armutuma pildi. Niine nahakliiniku advokaat nõudis ka Med24s ilmunud artiklite kustutamist.