IT-SEKTORI VAADE | Soovitus meditsiinisektorile: ainult töö tähendusest ei piisa

IT- ja meditsiinisektori personalijuhid seisavad mõnes mõttes sarnaste probleemide ees. Mõlemas valdkonnas on tööjõupuudus üsna tavaline ning nii arstidel ja õdedel kui IT-spetsialistidel on häid töötamisvõimalusi ka Eestist väljaspool. Mõlemad valdkonnad pakuvad hästimakstud, asukoha mõttes universaalseid ameteid ehk teisisõnu saab nii arsti kui programmeerija tööd enam-vähem igas riigis üle maailma.

IT-sektori tööl on aga tähendust ehk mõnevõrra vähem kui meditsiinisektoris, kuigi muidugi loome ka meie ühiskonnas olulist väärtust. Tehnoloogiasektoris panustatakse lisaks töö tähendusele tugevalt ka muudele faktoritele nagu näiteks töökultuur, juhtimiskvaliteet, arenguteekonna toetamine, oma potentsiaali maksimaalse realiseerimise võimaldamine jne.

Suure tähendusega töö on tegelikult luksus, igal töökohal seda pole. Samas võib see olla ka teatav lõks või pimenurk töökeskkonna loomise mõttes, sest juhid võivad hakata laskma liugu suure motivatsioonitunde peal, unustades ära muud hea keskkonna loomiseks vajalikud tegurid. Ülioluline siiski on inimestega rääkimine, nende arvamuse küsimine ja tagasisidestamine. Kui töötajal suhet juhiga praktiliselt polegi, siis langeb ühel hetkel ka motivatsioon. Töö tähenduslikkus on võimas asi, aga ainult sellele toetuma jääda ei saa.

Professionaalne areng koos vaimse tervisega

Toon siinkohal välja 70:20:10 mudeli, kus 70% inimese arengust tuleb läbi töökogemuse, 20% sotsiaalse suhtluse, mille alla käib ka mentorlus ja tagasisidestamine ning 10% annavad koolitused. Seega inimeste põhiline kasv ja areng käib läbi töö, kuid organisatsioon peab looma inimeste jaoks personaalsed kasvuteekonnad ja hoidma terviklikku lähenemist, mis tähendab, et lisaks professionaalsele arengule ja vastavatele koolitustele tuleb õppida end ka inimestena paremini tundma ja juhtima. See tähendab, et koolitused ei tohiks olla ainult erialaspetsiifilised, vaid lähenemine inimese arengule peab hõlmama ka vaimset tervist.

Mentorlus, koostöö ja tagasisidestamine on eriti oluline juuniorite puhul, kellel peab olema mentor või coach kõrval. Kui vähegi võimalik, oleme Helmeses kasutanud kogenud spetsialiste noorte mentoritena ja sellel on olnud häid tulemusi. Küllap tehakse seda ka meditsiinisektoris ja saame seda oma kogemuse põhjal vaid veelgi julgemalt soovitada. Noor inimene saab sel viisil kiiresti vastused oma küsimustele, julgeb kogenud kolleegi toel vastutusrikkamaid ülesandeid võtta ning kokkuvõttes liigub niimoodi oma organisatsioonis kiiremini edasi.

Ära vaata mürgitajatest mööda

Organisatsioonikultuur on üks peamiseid põhjusi, miks inimesed oma töökohal püsivad. Väärtuskonfliktid aga õõnestavad töökultuuri ja selliste konfliktide jaoks on pinnas soodsam seal, kus tegutsevad suurte egodega oma eriala tippspetsialistid. Nii IT kui meditsiin on mõlemad sellised valdkonnad. Võime leida end olukorrast, kus lubame rohkem teatud inimestele, kes on mingis töölõigus ülimalt professionaalsed, aga isiksusena väga keerulised ja rasked. Sellised inimesed võivad töökeskkonda väga tõsiselt mürgitada, sest nende käitumine võib teiste töötajate jaoks murendada psühholoogilist turvatunnet, mis on üks väga oluline faktor heas töökeskkonnas.

Nii selle kui muude probleemide lahendamisel on juhtidel määrav roll. Nemad on tugeva töökultuuri loomise ja kandmise tähtis osa. Töö juures peab olema selline keskkond, kus inimesed julgevad oma muresid, tähelepanekuid ja probleeme jagada kartmata, et sellel võivad olla mingid tagajärjed. Seetõttu ongi vajalikud 1-1 vestlused juhiga, mentorlus ja coachid. Kui pole pidevat vastastikust tagasisidestamist ja olukordade analüüsi, siis kus üldse on see koht, kus töötaja saab avatult rääkida ja tunda, et tema arvamust päriselt küsitakse. Inimese arvamuse küsimine on osa selles, et ta tunneks end olulisena.

Läbipõlemise ennetamisega tuleb tegeleda

Ennast olulisena tundmine on hädavajalik läbipõlemise ennetamiseks. Iga inimene tahab olla oluline ja ainult palganumbrist ei piisa. Muidugi on palk eluks vajalik, aga töötajale läbi tagasiside kinnistatav teadmine, et ta on oluline, on samuti väga tähtis. Kui tagasiside osa jääb ära, siis inimene on pimeduses. Sageli hakkab sellises olukorras inimene veel rohkem rabelema, et ennast tõestada ja põleb läbi. Nii IT-s kui meditsiinis on suur vastutus, meditsiinis veel suuremgi, sest tegu on inimeste eludega. Kui inimene on teinud vea, siis on hädavajalik, et ta saab kellegagi arutada, juhtunut analüüsida, saada tagasisidet. Tagasisidestamine on eriti oluline ka neile, kelle palk pole väga kõrge, et läbi mõtestada seda, mida sa teed ja kui tähtis see on.

Tuleb jälgida ka seda, kas see roll, mis inimesel on, talle tegelikult sobib. Tavapäraselt pannakse inimesele vaikselt vastutust juurde, kui ta on juba 2-3 aastat töötanud, et võta tegele selle ja tollega ka veel. Inimene vaikselt pusib nende tükkidega, lõpuks enam ei jõua ja läheb ära.

Juhtide ja kogenud spetsialistide puhul tuleb mängu veel ka asjaolu, et mida küpsemaks inimene saab, seda paremini ta oskab mingeid asju varjata. Ka tema toimetulek nii vaimsete kui füüsiliste läbipõlemise tunnustega muutub aina paremaks, kuni lõpuks käib krõks ja ta satub haiglasse.

Järelkasvuga tuleb tegeleda varakult

Enamasti me täna teame, kus ühiskonnas tööjõu osas king pigistab. Me teame, et hariduses on töötajate puudujääk, samuti IT-s ja meditsiinis. Tõsi, IT-sse läheb nüüd juba igal aastal õppima väga palju noori, aga selle nimel on tehtud metsikult palju tööd. Praegu algab IT-teemadega tutvumine juba lasteaias ja see on väga hea, sest üldiselt määravad inimese noore ea huvid ära selle, mis tööd ta tegema hakkab.

Kui mõtleme meditsiini peale, siis paljudel noortel on erialavaliku ajaks kokkupuude meditsiiniga enam-vähem selline, et pere- või kooliarst on teinud mõne vastiku süsti. Selleks aga, et rohkem noori tahaks minna arstiks või õeks õppima, peaks olema tekitatud huvi meditsiinivaldkonna vastu läbi heade kogemuste. Praegu me ei tee suurt midagi, et luua lastes ja noortes positiivseid seoseid meditsiinivaldkonnaga.

Hea töökeskkond toob head töötajad

Lugupidamine igasse töötajasse, tema potentsiaali nägemine ja võimalikult tõhus rakendamine on üks olulisemaid alustalasid heade töötajate leidmisel ja hoidmisel. Kindlasti on nii IT-spetsialistidel kui arstidel võimalik paljudes riikides väljaspool Eestit teenida kõrgemat palka, kuid palk pole tippspetsialistide puhul sugugi ainus faktor, mis määrab töökoha valiku. Seepärast tuleb igas sektoris võimalikult palju panustada sellise keskkonna loomisesse, kus töötaja end tõeliselt hästi tunneks. Iga inimene soovib tunda, et on oluline, just selles rollis, selles organisatsioonis ja sellise inimesena.