Irja Lutsar: praegused vaktsiinid on head raske infektsiooni vastu, viirus nendega maailmast ei kao
Teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar rääkis, et praegu kasutusel olevad COVID-19 vaktsiinid on väga efektiivsed raske infektsiooni vältimisel, ent viirus vähemalt praeguste vaktsiinidega maailmast ära ei kao.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Laupäeval jõudis terviseametisse esimene AstraZeneca COVID-19 vaktsiini saadetis. COVID-19 Vaccine AstraZeneca puhul on tegemist DNA vaktsiiniga. Vaktsiin sisaldab teise viiruse (adenoviiruse perekonnast) vektorit, mida on muudetud nii, et selles on SARS-CoV-2 ogavalgu tegemiseks vajalik geen. Ogavalk on SARS-CoV-2 viiruse pinnal olev molekul, mis aitab sellel viirusel inimese keharakkudesse siseneda. Vaktsiinis sisalduva SARS-CoV-2 DNA-l oleva info põhjal sünteesitakse pärast manustamist organismis SARS-CoV-2 ogavalku ja selle vastu tekivad nii neutraliseerivad antikehad kui ka rakuline immuunvastus.
Professor Irja Lutsar kinnitas, et AstraZeneca vaktsiin ei ole kuidagi kehvem kui Moderna või Pfizer BioNTechi omad.
„Kõik need vaktsiinid on väga head raske infektsiooni vältimisel – Modernal oli vaktsiinigrupis null rasket infektsiooni, AstraZenecal samuti, Pfizeril oli üks,“ rääkis Lutsar. „Raske infektsiooni vältimisel on kõik meil on praegu kättesaadavad vaktsiinid väga head.“
Tema sõnul on küsimus selles, kui tõhusalt need vaktsiinid väldivad kergemaid ja keskmise raskusega haigusjuhte ja kui palju nad väldivad asümptoomset kandlust.
„Pfizeri kohta ei tea, sest seal asümptoomsete kohta andmeid ei koguta. Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide kohta on andmeid suhteliselt vähe, aga mis on teada? Ega nad päris asümptoomset viirust ega kergemaid infektsioone kumbki ei väldi. Nad vähendavad mõlemat, aga efekt on oluliselt väiksem kui raske infektsiooni korral, kus efekt on väga, väga hea,“ rääkis Lutsar. „Viirus kui niisugune vähemalt nende vaktsiinidega, mis meil praegu kasutusel on, siit maailmast ära kadumas ei ole.“
Lutsar rääkis, et AstraZeneca vaktsiin on Eestis ette nähtud alla 70-aastastele inimestele.
„Põhjuseks oli see, et uuringutes on väga vähe olnud isikuid, kes on vanuses üle 55 aasta. Vaatasime ka antikehade tekkimist, sh neutraliseerivate antikehade tekkimist ja seal mingit vahet pole, kas inimene on alla või üle 55 aasta vanune,“ rääkis Lutsar. „Antikehad püsivad ja tekivad sarnaselt, sellepärast vanusepiir saigi pandud 70 peale, mitte 55 peale. Erinevad riigid on otsustanud erinevalt.“
Kõrvaltoimete poolest on see vaktsiin Lutsari sõnul päris hästi läbi uuritud. 18-aastaseid ja vanemaid osalejaid oli taluvuse uuringutes kokku 23 745 ja nendest vähemalt 8266 said kaks annust. Tavalised kõrvalnähud olid süstekoha valulikkus, tundlikkus, peavalu, väsimus, lihasvalu, halb enesetunne, palavik, külmavärinad, liigesvalu, iiveldus. Kõrvalnähud on enamasti olnud kerged või mõõdukad. On olnud ka üksikud tõsised kõrvalnähud, aga need kõik ei ole olnud vaktsiinigrupis, lisas Lutsar.