Irja Lutsar: COVID ei osutunud nii raskeks haiguseks, kui esialgu kardeti
COVID ei osutunud nii raskeks haiguseks, kui esialgu kardeti, ütles professor Irja Lutsar täna koroonakonverentsil „Elu COVID-iga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma“.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Professor Irja Lutsar küsis Terviseameti ja Tartu Ülikooli korraldatud konverentsil oma ettekande kokkuvõtvas osas, mida oleks saanud pandeemia ajal teha paremini ning vastas, et piisavalt ei suudetud kaitsta eakaid ja riskigruppe. Tema sõnul oli see nii kogu maailmas. Rohkelt oli puhanguid ka õendus-hooldus osakondades. Lutsar lisas, et vaktsineerimine pole eakate seas kuigi populaarne olnud, läheb vaevaliselt ka praegu, ja seetõttu sattusid neist paljud haiglasse. Lisaks ei tunne osa eakaid ennast ühiskonna liikmetena, see on justkui noorte jaoks, ja siis tekib trots mitte teha, mida neilt oodatakse.
Lutsar jätkas, öeldes, et muukeelne ja ääremaade elanikkond jäi koroonavõitluses kõrvaltvaatajaks. Kommunikatsioon põhines uskumustel, mitte tingimata andmetel. Andmeid lihtsalt ei olnud. Noorte ja laste elu piiramine ei olnud tema arvates alati ratsionaalne.
Mida me COVID-ist nüüd teame?
„Kokkuvõtteks – COVID ei osutunud nii raskeks haiguseks, kui esialgu kardeti,“ ütles Lutsar. „Sarnaselt teistele hingamisteede viirusinfektsioonidele levib SARS-CoV-2 laialdaselt noorte seas, kuid peamised raske haiguse ohvrid on eakad. Kopsupõletik on vana mehe vaenlane.“
Lutsari sõnul on nüüdseks teada, et infektsioon ei tekita eluaegset immuunsust ning vaktsiinid on väga head raske haiguse vältimisel, kuid nende mõju kergele haigusele ja infektsioonile on lühiaegne.
„Haigusejärgne immuunsus kestab kauem kui vaktsiinide järgne. Igal juhul mitte vähem,“ lausus ta. Ta ütles veel, et piirangutel on oma osa, kuid see muutub ajas, ning kriisis on usul ja arvamusel suurem roll kui teadmistepõhisel infol.
