Irja Lutsar: AstraZeneca vaktsiini tuleks kasutada ennekõike üle 60-aastastel

Autor: Irja Lutsar, Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor

Jaanuaris sai müügiloa AZ/Oxfordi vaktsiin. Kuna uuringuid oli tehtud väga erineva metoodikaga, võttis EMA arvesse vaid kahte uuringut ning vaktsiini efektiivsuseks arvutati 60% (mRNA vaktsiinidel oli >90%). Hilisemad päriselu uuringud, valdavalt Inglismaalt on siiski näidanud, et Comirnaty ja AZ/Ox vaktsiinid on efektiivsuse mõttes väga sarnased. Samas oli AZ/Ox vaktsiini kliinilistes uuringutes väga vähe isikuid vanuses 55+ aastat, mistõttu enamus Euroopa riike piiras jaanuari lõpus vaktsiini kasutamist kas 55, 65 või 70 aastaga (Eesti valis andmete puudumise tõttu viimase).

Vanusepiirangu seadmisel polnud vähetähtis, et just samal ajal oli GSK/Sanofi viirusvektori vaktsiin näidanud väga madalat immuunogeensust eakatel. Kõik riigid nentisid, et kui andmeid tuleb juurde, siis vaadatakse vanusepiirang üle. Seda Eestis tehtigi ning vanusepiirang eemaldati. Tagantjärele võib vanusepiirangu panemist kritiseerida, aga jaanuaris olevate andmete alusel tundus see õige otsus olevat.

Märtsi alul ilmusid teated AZ/Ox vaktsiinidega seotud tromboembooliatest. Esialgu tulid teated Austriast, kus trombembooliaid seostati teatud vaktsiinipartiiga, mis siiski hilisemalt kinnitust ei leidnud. Siiski eemaldati ka Eestis vastav partii kasutusest. Samal ajal raporteeriti sarnaseid trombemboolia juhtumeid ka teistest riikidest sealhulgas Eestist. Paljud riigid katkestasid vaktsineerimise AZ/Ox vaktsiiniga, Eesti otsustas seda mitte teha, kuna vaktsiini ja trombembooliate seos oli tõestamata ja Eesti epidemioloogiline olukord oli väga kriitiline. Euroopa Ravimiamet (EMA) ja ka liikmesriigid ise hakkasid vaktsiini ja trombembooliate seost uurima ja selgus, et suure tõenäosusega on tegu HIT (heparin induced trombocytopaenia) sarnase sündroomiga, mida iseloomustab trombotsütopeenia + dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon (DIK) + aju venoossed trombid. Sündroomi seost vaktsiiniga täielikult välistada ei saanud. Sündroomi sagedus varieerub riigiti (üldiselt 1/100 000 vaktsineeritu kohta). Valdav enamus juhte on esinenud <55 aastastel naistel ja väga üksikuid juhte meestel ning vanuses 55-65 aastat. Sündroom on immuunvahendatud (autoimmuunne), kus tekivad antikehad trombotsüütide faktor 4 (PF4) vastu.

Sellest informatsioonist lähtuvalt otsustas Eesti immuniseerimiskomitee vaktsiini soovitada ennekõike vanuses 60+ aastat. Inimeste suhtes ilmselt õige otsus, aga kommunikatsiooni mõttes segadust tekitav. Praeguseks on alumise vanusepiiri kehtestanud ka teised riigid (Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Rootsi, Island, Küpros, Holland); see kõigub 55 ja 70 aasta vahel. Siiani pole selget seisukohta, mida teha AZ/Ox vaktsiini teise doosiga. Inglismaa jätkab selle tegemist AZ/Ox vaktsiiniga; sinnapoole kaldub ka Eesti ekspertide soovitus. Reutersi uudisest võis lugeda, et Saksamaa soovitab teise doosi teha mRNA vaktsiiniga, öeldes samas, et sellel soovitusel pole mingit teaduslikku alust. Siinjuures peab nentima, et Saksamaa alustas vaktsineerimist hilja ja neil saavad inimesed teise doosi kõige varem aprilli lõpus. Siiski on lootust, et selles osas andmeid lisandub kuna uuringud praegu toimuvad.

On täiesti selge, et muutuvas keskkonnas kannatab kommunikatsioon kõige rohkem ja kommunikatsiooni on ka kõige kergem kritiseerida. Peame arvestama, et funktsioneerime muutuvate andmete keskkonnas ja otsused, eriti kui tegu on eluohtlike seisunditega, tuleb teha ja ka muuta parimaid ja uuemaid andmeid arvesse võttes. Kõige olulisem on, et kõik vaktsiinid on efektiivsed raske infektsiooni vältimisel (raskest infektsioonist on ennekõike ohustatud eakad). Vaktsiinid on hästi talutavad, eriti vanemates eagruppides. AZ/Ox vaktsiini tuleks kasutada ennekõike vanuses 60+ aastat, HIT-laadse sündroomi ohu tõttu noorematel. Praeguste parimate teadmiste juures ei lõpe pandeemia ilma vaktsineerimata niipea.