INTERVJUU | Vaimse tervise edendamisse peavad olema kaasatud kõik valitsusasutused

Ka Soomes on COVID-pandeemia mõjunud halvasti inimeste vaimsele tervisele, eriti noorte omale. Suurimaks probleemiks on psühholoogilise abi vähene kättesaadavus tervishoiu esmatasandil, ütles intervjuus Med24-le professor Kristian Wahlbeck, kes räägib tulemuslikust vaimse tervise edendamisest ka täna Tallinnas alanud konverentsil „Teadus eetilise ennetuse ja vaimse tervise teenistuses“.

Maailmas on täheldatud, et COVID-pandeemia ajal sagenesid vaimse tervise probleemid, narkootikumide tarvitamine ja suitsidaalne käitumine. Kuidas mõjutas pandeemia Soome inimesi?

Ka Soomes mõjutas COVID-19 pandeemia inimeste vaimset tervist negatiivselt, eriti just noorte oma. Noorte seas täheldatakse praegu suuremat elukvaliteedi langust, ärevust ja depressiooni, kui oli enne pandeemiat. Negatiivne mõju tüdrukutele ja noorte naistele on olnud suurem, kui poistele ja noortele meestele.

Milline on praegu Soome inimeste vaimne tervis üldiselt?

Vaimsete häirete levimus on praegu stabiilne ja suitsiidide hulk väheneb – see tähendab, et praegu pole näha raskete vaimsete probleemide tõusu. Sellegipoolest võib täheldada, et rohkem on vähem raskeid probleeme, eriti just alaealiste ja noorte täiskasvanute hulgas. Viimastel aastatel on märkimisväärselt suurenenud ärevuse pärast haiguslehel olijate hulk.

Ka Eesti noorte vaimne tervis on halvenenud.

Noorte vaimse tervise probleemide tõus on täheldatav kõigis lääneriikides. See suur trend mõjutab kõiki riike, sealhulgas Eestit ja Soomet. Ärevus, depressioon, stressisümptomid, enesehinnangu probleemid ja lootuse puudus on saanud noortele „uueks normaalsuseks“.

Milles näete lahendust?

Peame tegelema juurpõhjustega, mis on vaimsete haiguste tõusu taga. Igaühel peab olema õigus turvalisele ja hoolivale lapsepõlvele. Peame tegelema koolipinge ja kiusamisega. Sotsiaalmeedia negatiivne mõju ja kahjulik kasutamine aitab kaasa vaimse tervise kriisi tekkimisele. Kliimakriisi ja Euroopa sõju tõttu tekkinud ebakindel tulevik suurendab noorte vaimset koormat.

Eestis on probleeme vaimse tervise spetsialistide abi kättesaadavusega: psühholooge ja psühhiaatreid pole piisavalt ja järjekorrad nende vastuvõtule on pikad. Kuidas on olukord Soomes?

Ka Soomes on suurenenud vajadus vaimse tervise teenuste järele ning tekkinud suur küsimus, kuidas seda kõigile võimaldada. Kõige suurem probleem on see, et raske on saada adekvaatset psühhoteraapiat tervishoiu esmatasandil. Kuna esmatasandil on varajase ravi puudus, suurendab see vajadust vaimse tervise eriravi järele. Peamine ülesanne on praegu arendada psühhoteraapia teenuseid esmatasandil.

Millega tegelete igapäevatöös?

Tegelen peamiselt vaimse tervise edendamisega (ressursside tugevdamisega) ja rahvastiku vaimse tervise probleemide ennetamisega. Minu töö eesmärk on ka suurendada vaimse tervise alast kirjandust Soomes ja aidata kaasa vaimsele tervisele sõbraliku poliitika kujundamisele. Viimati tutvustasin seadusemuudatusi, mis garanteeriksid esmatasandil ligipääsu psühhoteraapiale.

Millele keskendute Tallinna konverentsi ettekandes?

Minu peamine sõnum on, et vaimse tervise edendamine ja probleemide ennetamine on efektiivne ja majanduslikult kasulik. Et saada saavutada, on vajalik aga erinevate valdkondade vaheline koostöö, see tähendab, et inimeste vaimne tervis ei ole ainult tervishoiu, vaid valitsuse kõigi sektorite asi.