INTERVJUU | Uudne perearstikeskus Tõrvas vajab veel harjumist

Tõrva perearstikeskuse pilootprojektil silma peal hoidev Tervisekassa spetsialist Reelika Laht märkis, et esimene kokkusaamine patsientidega näitas: küsimusi ja segadust on uue keskuse töökorralduse suhtes omajagu, kuid üldiselt on inimesed uue süsteemi osas olnud vastuvõtlikud.

Miks oli vaja hakata Tõrvas katsetama perearstiabi osutamiseks uudset mudelit?

Eelmine aasta valmis Tõrva uus tervisekeskus, kuhu soovisime luua perearstikeskuse, mis hakkab tööle ühtse meeskonnana. Tõrvas oli tekkinud olukord, kus kõik nimistud olid asendusarstide teenindada. Kuna asendusarstide lepingud olid lõppemas ja neil ei olnud huvi osaleda tänapäevase tervisekeskuse loomises, siis pidime katsetama seal teistlaadi teenusemudelit. Seepärast lõime pilootprojekti, mille raames koondasime kõik kolm nimistut ühe teenuseosutaja alla. Keskus hakkas tööle jaanuarist, teenuseosutajaks sai konkursi läbi Terviseagentuur.

Kuidas siis töö täpsemalt käib?

Teenuseosutaja meeskonna moodustab üks perearsti kvalifikatsiooniga eriarst, üldarstid , õed ja kliinilised assistendid. See meeskond teenindab koos kõiki kolme nimistut, kuhu kuulub ca 5200 patsienti. Perearst on kohapeal olemas iga päev.

Pereõed on enamuses need, kes töötasid perearstikeskuses ka enne muudatust, aga ilmselt võib meeskonda inimesi veel lisanduda.

Mis on selle keskuse eelis võrreldes tavapärase perearstikeskusega?

Uute perekeskuste pealt on näha, et efektiivsemad on tervisekeskused, mis on moodustunud ühe juriidilise isiku baasil. Sellistes keskustes on arstidele ja õdedele tagatud vajalikud asendused puhkuste ja koolituste ajaks ning on võimalik ära kasutada iga meeskonna liikme erioskusi tervisekeskuse patsientide parimaks teenindamiseks. Erinevalt tavapärasest perearstikeskuse töökorraldusest, kus teenuse osutamine on nimistupõhine, osutatakse antud pilootprojekti käigus teenust ühtse meeskonnana kõikidele nimistute patsientidele.

Triaažisüsteemil toimub patsientide ümberjagamine, nii et mõned terviseküsimused ja -probleemid lahendab oma pädevuse piires õde, teised üldarst ja kõige keerukamad probleemid jõuavad perearstini. Näiteks retsepti pikendamise soovi saab tervishoiutöötajale edastada kliiniline assistent ning see ei vaja alati eraldi vestlust perearstiga. Nii saame perearstidele aega juurde ning nad saavad keskenduda keeruliste terviseprobleemide lahendamisele.

Me tegelikult liigume selles suunas kõikjal, et toimuks patsientide selekteerimine ja õige patsient jõuaks õige spetsialisti juurde õigel ajal. See on märksõna, millega proovime edasi minna ja see pole tänapäeva meditsiinis tegelikult uudne. Meil töötavad haiglates eriõed, näiteks diabeediõed, kes teevad iseseisvaid vastuvõtte ning nõustavad patsiente ja aastaid tagasi liikus terve raseda jälgimine günekoloogi käest ämmaemanda kätte. Selle mudeliga harjumine võttis ka alguses aega, kuid praegu toimib see väga hästi.

Kas on plaanis ka mujal sarnast mudelit rakendada?

Kuna eri piirkondades on erinevad probleemid, ei saa päris selle projektiga igale poole minna. Plaanis on katsetada erinevaid teenusemudeleid, mille välja töötamine on algusjärgus. Probleemsed piirkonnad on näiteks Haapsalu, Ida-Virumaa ja Raplamaa, kus on ka praegu keeruline leida perearsti või asendusarsti, kes oleks nõus nimistut üle võtma.

Tõrva projekti plaanime kindlasti kuskil veel piloteerida, sest me ei saa ainult ühe näite põhjal öelda, kas see teenusemudel toimib.või mitte. Meil on omad mõõdikud, millega me projekti õnnestumist või mitteõnnestumist mõõdame.

Kuidas te hindate pilootprojekti tulemuslikkust?

Jälgime perearstikeskuse tööd regulaarselt ja mõõdame selle tulemuslikkust. Me küsime patsientidelt pidevalt tagasisidet ja hindame nende kogemust teenusega. Samuti annavad tagasisidet kohalik omavalitsus, hooldekodu ja kiirabi, kellel on kokkupuude perearstikeskusega. Vastavalt saadud tagasisidele viime koostöös teenuseosutajaga sisse muudatusi teenuse parandamiseks.

Jälgime ka seda, kas nimistus olevate inimeste arv langeb või kasvab. Samuti analüüsime, kui palju patsiente on abi saamiseks pöördunud EMO-sse. Auditeerime perearstikeskuse tööd ka kvaliteedisüsteemi kaudu jne.

Milline on inimeste tagasiside?

Tõesti on näha, et Tõrva patsientidele läheb muudatus väga korda, sest tagasiside vastuseid on meile laekunud väga palju.

Uue teenusemudeli katsetamine on ju täiesti värske ja iga muudatusega tekib natukene segadust. See käib asja juurde, et inimesed peavad harjuma uue korraldusega. Toon mõned näited. Varasemalt oli Tõrvas kolm perearsti, kellest vaid kahel oli kõnekeskus. Nüüd koondusid kõik nimistud ühte kõnekeskusesse ehk peaksid läbi selle oma perearstikeskusega ühendust võtma. Samuti vajab harjumist see, et vastuvõtuaeg tuleb kinni panna ja kergema tervisemure lahendamisega võib perearsti asemel patsiendiga tegeleda mõni teine pädev spetsialist.

Meil toimus Tõrvas infopäev, kus oli kohal ligi sada inimest. Ka seal oli inimeste huvi väga suur. Üldiselt olid inimesed optimistlikud ja uue süsteemi osas vastuvõtlikud. Peamised küsimused puudutasidki arstide kättesaadavust ja kogu tervisekeskuse töökorraldust.

Tõrva patsientidele valmistas muret, et Terviseportaalis ja riigiportaalis eesti.ee ei kuva nende perearsti, kuna nimistud ei kuulu konkreetsele perearstile, vaid tervishoiuteenuse osutajale Terviseagentuur OÜ-le. See on tehniline probleem, millega tegeletakse.

Inimeste põhiline sõnum, mille me kaasa võtsime, oligi see, et nad soovivad saada oma terviseprobleemile lahenduse mõistliku aja jooksul.

Kui aga maalt tuleb tädike ikkagi kohe ukse taha, mis siis saab?

Kui on tegemist kriitilise terviseprobleemiga, saab patsient abi valvearstilt, kes tegeleb igapäevaselt erakorraliste haigetega. Kui tegemist ei ole erakorralise probleemiga, saab kohapealne registraator broneerida aja arsti või õe vastuvõtule.

Kuidas Tõrva projektiga edasi lähete?

See projekt kestab kolm aastat. Igas kvartalis kogun patsientide tagasisidet ja kord aastas teen kokkuvõtte. Igal aastal on koosolekud valla ja Terviseagentuuri esindajatega.

Lahendame valupunkte ja arutame tagasidet. Igasugune tagasiside on ju hea: nii positiivne, et oleme õigel teel, kui ka see, et oleme teelt kõrvale kaldunud – siis tuleb asja nügida jälle õiges suunas.

Eesmärk on tagada inimestele vajalik arstiabi. See on ka minu enda suur südamesoov ja prioriteet, et Tõrva patsiendid oleksid rahul ja neil on kindlustunne, et nad saavad oma tervisemurele lahenduse.

Milline on kogu riigis praegu olukord perearstiabiga?

Lähiaastatel võib pensionile minna ligi 40% praegustest perearstidest. Noorte perearstide pealekasv ei ole samas nii kiire. Juba selle aasta alguse seisuga oleks vaja juurde ligi 80 perearsti, aga neid pole kuskilt võtta.

Olukord on muutlik. Perearstid võivad kolida, haigeks jääda või ootamatult otsustada, et loobuvad nimistust. Kui perearstita jäänud nimistutele ei õnnestu teist perearsti või asendusarsti leida, peamegi katsetama erilahendusi ja tööd ümber korraldama, et tagada inimestele vajalik abi.