INTERVJUU | Urmas Sule: Narva haigla uus juht peab keskenduma oma töötajatele

Kuidas hindate Narva haigla juhivahetust nüüd, kus suuremad kired on vaibunud?

Ütlen kõigepealt, et minu peegeldust ei saa võtta Haiglate Liidu omana, sest liit on juriidiliste isikute liit. Näiteks Narva haigla juht on meil isikuna laua taga, kuid liidu liige on Narva haigla. Sellistel teemadel ei ole Haiglate Liidul võimalik kuidagi seisukohta võtta.

Mina oman kõrvalseisja arvamust, sest ma ei ole ise protsessis olnud. Ma ei saa kuidagi hinnata, kes oli süüdi, sest ma ei tea seda.

Mida saan öelda, on see, et tegelikult on Ago Kõrgvee olnud väga tubli haigla juht ja seda mitmete näitajate poolest. Minu enda jaoks on kõige kõnekamad inimlikud näitajad. Kui oled organisatsioonis külas ja käid mööda haiglat ringi, ja mitte üks kord, siis näed inimestega suheldes väga selgelt, millised on haiglas inimeste omavahelised suhted.

Saavutada olukord, kus Narva linnas lähed haiglas üle eestikeelsele asjaajamisele, on suur tulemus. Järelikult on haigla juht teinud päris palju õigeid tegusid, kui inimesed, kes varem pole eesti keeles asju ajanud, on teise kultuuri inimesed, tunnevad nüüd, et see on õige asi ja on entusiastlikud.

Selle põhjal julgen öelda, et Narva haiglas on tehtud olulisi asju ja tehtud neid hästi. Alati on väga kahju, kui selliste muutuste initsiaatori enda tööle antakse teistsugune hinnang.

Mida ma ei oska kindlasti kommenteerida, on see, millised on olnud juhatuse ja nõukogu omavahelised suhted. Mina ei ole ühelgi koosolekul osalenud ja nõukogu liikmeid ma isiklikult ei tunne, mistõttu mul puudub võimalus mingisugustki seisukohta võtta.

Kui ma nüüd tähele panin, millised etteheited avalikkuse ette jõudsid, siis tõesti olid seal ka sellised, mis ei ole võib-olla väga mõistlikud.

Kui nõukogu poolt on seatud piirang, et haiglas peaksid olema 30 000-eurosed ostud nõukogu poolt kooskõlastatud, näitab see, et nõukogu peaks tulema haiglasse tegevjuhtkonna tasemele tööd tegema. Sellel võib olla kaks põhjust: kas ei saada hästi aru, mis on haigla tegelik töö, või siis seatakse haigla igapäevane töö kahtluse alla. See on ebamõistlik. 30 000 eurot haigla, tervishoiu mõistes, kas läheb see siis seadmetele, ravimitele või muule, ei ole kindlasti summa, mille osas peaks nõukogu otsuseid langetama.

Miks sellised olukorrad tekivad? Suure tõenäosusega on põhjuseks usaldamatus juhatuse ja nõukogu vahel. Kui on usaldamatus, siis on väga raske haiglat juhtida.

Siis suhtlemisprobleemid?

Jah, aga olen ka nõukogus osalenud ja tean, et nõukogu liikmena pead endale esimese asjana selgeks tegema, et oled aktsiaseltsi puhul omaniku ja sihtasutuse puhul asutaja esindaja.

Tuleb mõelda, mis on asutaja huvi ja millega sina saad panustada? Kui tahad nõukogu liikmena panustada mikrotasemel juhtimisse, siis sa oled vale koha peal. Siis sa peaksid minema tööle kas juhatuse liikmeks või strukutuuriüksuse juhiks. Seal on siis õige koht. Kui nõukogu tasandil tahad langetada otsuseid, mis langetatakse tavajuhtimisolukorras, siis sa tegelikult segad asutuse juhtimist. See on praktiline pool.

Nõukogu tasemel peab palju olulisi otsuseid tegema, aga need on sellised pikaaegsemad, sealhulgas näiteks juhatuse liikme valimine. Kui sellega õnnestud, siis suure tõenäosusega läheb organisatsioonil hästi. Juhatuse liikme valimise peamine kriteerium on pädevus ja teine on vastastikune usaldus. Kui on olemas vastastikune usaldus, siis saab haiglas palju olulisi asju ära teha.

Kas sellest juhtumist on tuleviku jaoks midagi õppida?

Oh ei, tegelikult on ju teada, et haiglad on riigi või kohaliku omavalitsuse ettevõtted. See tähendab, et nõukogus peavad olema poliitikud või nende poolt määratud isikud. Erinev on see, kui palju kaasatakse inimesi, kes haiglat ja tervishoiusüsteemi tunnevad.

Aga see, et juhatuse ja nõukogu mõnede liikmete vahel on paremad ja teiste vahel halvemad suhted, pole midagi üllatavat. Seda tuleb igal pool ette, ka erasektoris.

Kuna haiglad on lihtsalt suure mõjuga organisatsioonid, siis mida vähem selliseid olukordi tekib, seda parem. See pole kindlasti konkreetse haigla ega kogu tervishoiusektori jaoks hea.

Ilmselt oleks saanud olukorda ka teisiti lahendada?

Jah. See, kuidas viisakalt omavahelisi konflikte lahendada, on kultuuri küsimus. Mina arvan ka, et seda olukorda oleks kindlasti saanud lahendada oluliselt viisakamalt väljapoole seisvate inimeste jaoks.

Aga väga raske on hinnata, miks see nii juhtus, sest ei tea täpselt, mis seal kuluaaride taga toimus. Väljapoole jääb mulje, et omavahelised suhted ei olnud head, misiganes põhjused sellel olid.

Mida soovitate uuele juhile?

Üllar Lanno on minuga suhelnud. Mul oli talle üks soovitus: selles olukorras peab uus juht keskenduma oma töötajatele. See konflikt, mis väljaspoole on paistnud inetu, on kindlasti kõige rohkem nii emotsionaalselt kui ka võib-olla füüsiliselt mõjutanud inimesi, kes töötavad Narva haiglas. Kõige olulisem on, et tänases olukorras saaksid kõige vähem kannatada Narva haigla töötajad. Ilma pädevate ja missioonitundeliste töötajateta ei ole võimalik haiglat pidada ega juhtida.

Töötajad ilmselt on missioonitundelised, kui tulid isegi eelmisele juhile toetust avaldama. See on ju päris suur näitaja.

See on väga suur näitaja. Veel kord – minu arust on Narva haiglas tehtud kõike seda, mida Eesti riik sooviks positiivse integratsiooni all teha. Kui inimesed tulevad sellega kaasa ja vähe sellest – tunnevad, et see on õige asi ja hindavad juhti, kes on need rasked sammud ette võtnud, siis minu jaoks on see väga suur saavutus.

Töötajate pöördumine ei tulnud ju mitte viimase kuu jooksul, vaid kohe siis, kui oli linnas võimuvahetus. Narva inimesed teavad ise väga hästi, mis allhoovused kusagil on.