INTERVJUU | Toivo Maimets: teadusnõukoda ei peaks järgmisel aastal samal kujul jätkama Ülevaade koroonaolukorrast Eestis

Milline on Eestis praegu olukord koroonaviiruse levikuga?

Koroonaviirus levib ja eks see on seotud mitme asjaga – on sügisene aeg ning inimesed on kinnistes ruumides, ettevaatlikkus on üsna kadunud ja inimeste immuunsus langeb, sest viimasest vaktsineerimisest või läbipõdemisest on enamusel juba üle kuue kuu möödas.

Viimasel nädalal oli peaaegu kolmandiku võrra rohkem haigestumisi võrreldes varasema nädalaga. Praegu on Eestis päevas ligi 500 uut haigestumist. Nakatumiskordaja on 1,25, mis näitab, et levik suureneb. Inimesed satuvad ka haiglasse. Eelmisel nädalal hospitaliseeriti iga päev umbes 34 inimest. Peaaegu pooled nendest on hospitaliseeritud otseselt sümptomaatilise COVID-i tõttu. Kaheksa inimest on intensiivravil, üks on juhitaval hingamisel. On ka COVID-iga seotud surmajuhtumeid, eelmine nädal oli neid viis, nädal varem kaks.

Näeme ülesminekut, aga kuhu maale see jõuab, ei tea. Praegu haiglad raporteerivad, et olukord on kontrolli all ja nad ei näe ülekoormuse ohtu.

Meil on ka reoveeseire andmed – punktides, kus seda mõõdetakse, on tase kollane või roheline. Kõrgemad tasemed on oranž ja punane. Näeme väikest tõusu.

Lisaks SARS-CoV-2 viirusele liigub ka gripp ja liiguvad rino- ja adenoviirused. Nii et selline sügis-talvine ülesminek on igal rindel olemas.

Ütlesite, et päevas on ligi 500 uut haigestumist, aga mida see arv tegelikult näitab, arvestades, et paljude inimeste andmed nakatumise kohta, näiteks, kes kodus ise testivad, ei pruugi kuhugi jõudagi?

See on muidugi õige, et osa ei raporteeri, aga osa ikkagi teeb seda. See arv on praegu täpselt 3479 haigusjuhtu, need arvud tulevad nii haiglatelt kui perearstidelt. Nendest üks osa (529) on laboratoorselt kinnitatud, aga suur osa tulevad epikriisidest ehk arstid hindavad tulenevalt haiguspildist ja lähiümbruses levivast viirusest. Tõepoolest, see 500 juhtu päevas absoluutarvuna ei räägi meile väga palju, küll aga räägib ta dünaamikast – kui eelmisel nädalal oli 3479 sellist haigusjuhtu, siis nädal tagasi 2706. Nende omavaheline võrdlus ütleb, et dünaamika läheb üles.

Praegu on jäänud kõlama, et vaktsineerima peaksid ainult vanemad ja riskigruppi kuuluvad inimesed. On see nii?

Vaktsineerima peaksid üle 60-aastased ja riskigruppi kuuluvad inimesed, kellel on üle kuue kuu eelmisest vaktsineerimisest või põdemisest möödas, kindlasti. Ma olen alati noorematele öelnud, et ei ole keelatud vaktsineerida. Vaktsiinid on endiselt tõhusad ja ohutud. Riskide ja kasu tasakaal on väga suurel määral kasu poole. Noored inimesed peaksid kaaluma, millist tööd nad teevad ja millises seltskonnas liiguvad. Näiteks, kas nad liiguvad vanemate inimeste seas või kas nad töötavad näiteks meditsiinisüsteemis ja võivad sedapidi riskigrupis olevatele inimestele viirust levitada. Kui noor inimene haigestub, siis tõepoolest pole haiglasse sattumise ja raske põdemise tõenäosus väga suur, aga nädal aega oled oma tööst ja aktiivsetest tegevustest eemal. Tasub mõelda, kas sul on seda vaba aega? Kui ma oma päevaraamatut vaatan, siis mul ei ole seal haiguspäevi ette nähtud.

Kas need tüved, mis praegu Eestis levivad, põhjustavad kergemat haigestumist kui varasemad või milline see olukord selles mõttes on?

Praegu levivad Eestis omikrontüved. Näeme, et haigestumine läheb üles, aga rasked haigusjuhtumid väga palju üles ei lähe. Seda nägime tegelikult juba siis, kui omikron tuli. Omikronilaine oli nakatumise mõttes Eestis kõige suurem (see oli eelmise aasta esimesel poolel ja rekord oli üle 9000 nakatumise päevas), kuid hospitaliseerimised ja intensiivravi vajadus järele ei tulnud nii, nagu nad tulid näiteks delta ajal. On kaks seisukohta, aga tõenäoliselt mõlemad mängivad rolli: üks on see, et ilmselt on viirus nõrgem, levib paremini, aga tekitab kergemat haigust, teisest küljest on inimestel immuunsus saavutatud ehk me teame, et tublisti üle 90 protsendil Eesti inimestel on mingisugused antikehad olemas.

Milliseid mõtteid tekitas teis eile tutvustatud COVID-pandeemia analüüs?

Ma arvan, et sellised analüüsid on väga vajalikud ja neid tuleb veel teha. Professor Irja Lutsar rõhutas, et see puudutas ainult meditsiinilisi COVID-laine aspekte, kuid mitte ka kõiki alasid kogu meditsiinisüsteemis. Tegelikult läbis ju COVID kogu meie ühiskonda kõikides valdkondades alates majandusest, riigikaitsest, logistikast jne, mis tähendab, et sellisid analüüse tuleb veel teha ja need õppetunnid tuleb arvesse võtta. Rõhutati, et see tuli meile lainena peale ja olime väga ette valmistumata, kuid täna ongi õige aeg need õppetunnid arvesse võtta kõige laiemas mõttes, et me järgmine kord ei oleks jälle ette valmistumata ja saaksime paremini hakkama. Teadusnõukoda korraldab teisipäeval Tallinnas konverentsi, mille mõte on, et erinevate erialade inimesed võtavad kokku, mida oleme õppinud, mis läks hästi ja halvasti ja mida tuleviku jaoks tegema peaksime. Ma arvan, et seda tuleviku vaatamise ja õppetundide arvesse võtmise tööd on tublisti veel ees.

Teadusnõukoda peaks praeguses koosseisus olema kuni 2023. aasta lõpuni. Kas teadusnõukoda peaks teie arvates ka järgmisel aastal jätkama?

Kindlasti mitte sellises vormis. See, et teadlaste käest küsitakse nõu, on väga kasulik ja ma arvan, et nende aastate jooksul saime selgeks tasakaalu, kust algab ja lõpeb poliitikute ja teadlaste roll. Vähemalt mina tundsin teadusnõukoja juhina, et jõudsime poliitikutega väga hea teineteise mõistmiseni, et me oleme natuke erinevad inimesed, aga kuna meil on ühine vaenlane, siis saame koostööd teha küll. Mingisuguses vormis peaks see kindlasti jätkuma. Teame ju näiteks, et kliimaministril on praegu professorist teadusnõunik. Ma arvan, et on väga mõistlik, et poliitikud küsivad professionaalset teadusnõu ja seda on teadlased alati nõus andma. Aga sellises vormis, et 24/7 valmidusega on olemas üks seltskond professoreid, kes on valmis igal hetkel reageerima ja igale valitsuse küsimusele vastama, sellist tulekahju kustutamise formaati enam vaja pole.

Kui peaks siiski otsustatama teadusnõukojaga järgmisel aastal edasi minna, siis, saan aru, et teie teadusnõukoja juhina edasi olla ei tahaks?

Mina olen kindlasti nõus oma teadmiste ja kogemustega alati nõu andma.