INTERVJUU | Regionaalhaigla EMO tulevane juht peab oluliseks edendada toetavat töökeskkonda

Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhiks valiti dr Marit Märk, kes alustab tööd uues rollis 1. septembrist.

EMO juhi tööd peetakse väga raskeks ja pingeliseks – miks teie otsustasite kandideerida?

Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhtimine on väga pingeline ja vastutusrikas töö. Minu senine sisehaiguste eriala töö on tihedalt seotud Regionaalhaiglaga ning viimased neli ja pool aastat olen lisaks töötanud meie haiglavõrgu haiglas Raplamaal ravijuhina. Minu plaan oli naasta aasta lõpus täistööajaga tagasi Regionaalhaiglasse ning tekkinud võimalus erakorralise meditsiini keskust juhtida on järgmine väärikas väljakutse. Senine keskuse juhataja dr Vassili Novak on loonud tugeva ja toimiva keskuse ning mul on julgustav temalt teatepulka üle võtta.

Kui hästi olete EMO teemadega kursis või on see teie jaoks uus valdkond?

Erakorralise meditsiini tööga olen olnud tihedalt seotud tänu Regionaalhaigla üldsisehaiguste keskuse valvetele ja Raplamaa Haigla EMO tööle. Regionaalhaigla EMO igapäevatööga pean veel ennast kurssi viima, samas kollektiiv on mulle tuttav ja loodan, et integratsioon saab olema sujuv. Majaüleselt on toetus suur.

Millise kogemuse on teile andnud töötamine USA-s?

Ameerika Ühendriikides oli mul võimalus tutvuda Kansase Ülikooli Haiglas kardioloogia keskuses nii statsionaarse kui ka ambulatoorse ravitööga. Patsiendid kardioloogide vaateväljas ei erine kontinentide vahel, diagnoosid, diagnostikameetodid ja ravimid on samad, mida me ka Eestis kasutame. Suurima erinevusena tooksin välja, et meeskond – õed, tehnikud, spetsialistid, assistendid –, kes ühes üksuses ühe kuni kahe arsti juhtimisel töötavad, on suur. Arst saab tegeleda haige uurimise ja raviga ning mittearstlik tegevus on delegeeritud teistele meeskonna liikmetele.

Mis on teie eesmärgid uuel kohal?

Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse igapäevane töö on intensiivne ja etteplaneerimatu. Kuna Regionaalhaigla tagab kõrgema etapi haiglana erakorralist meditsiiniteenust kogu Põhja-Eesti regioonile, siis nii isepöördujate kui ka kiirabi ja reanimobiiliga toodud patsientide voog on konstantne ning sellega seoses on sageli EMO saal ülekoormatud ja tekivad kiirabi järjekorrad. Minu eesmärk on EMO töögrupi poolt ära kaardistatud probleemkohad lahendada.

Esmalt tuleb EMO-sse saabuvatele patsientidele luua raviteekonnad ning leida lahendused patsientide kiiremaks käsitluseks ja profiilsele raviteenusele suunamiseks. Nii nagu Riigikontrolli auditis on välja toodud EMO arstide sisendina, et tsentraalselt on vaja luua süsteem HVA-haiglate erakorralise meditsiini osakonna indikaatorite mõõtmiseks, mille alusel saab hinnata ja jälgida keskmist ravikestust EMO pinnal ning vastavalt avada täiendavat voodifondi lühiajalist haiglaravi vajavatele patsientidele. Lahendused peavad olema haiglasisesed, haiglate vahelised ja tervishoiusüsteemi ülesed, seda nii rohelise ning sinise triaažikategooriaga isepöördujate kui ka kiirabiga toodute puhul. Mitte-EMO profiilsete patsientide voo ohjamiseks, kes kõrgema etapi erakorralist eriarstiabi teenust ei vaja, tuleb leida lahendused alternatiivsele raviteekonnale suunamiseks.

Milliseid võimalusi näete Regionaalhaigla EMO arendamiseks?

Erakorralise meditsiini keskuse arendused saavad olema seotud töökeskkonna kaasajastamisega ning valmisoleku tõstmise ja ettevalmistuste tegemisega julgeoleku kriisist tulenevalt. Regionaalhaigla on ainuke traumakirurgia kompetentsikeskus Põhja-Eestis. Professor Peep Talvingu poolt käivitatud ja arstidele suunatud maailmas tunnustatud traumakoolitused tagavad keskuse parima valmisoleku keeruliste traumade ravimisel. Regionaalhaigla EMO omab masskannatanute situatsioonis nii tsiviilkriisis kui sõjaolukorras strateegilistelt olulist rolli.

EMO arstide seas on väga suur läbipõlemine. Mida peate oluliseks teha, et seda vähendada?

Mitte ainult EMO arstide seas on väga suur läbipõlemine, vaid ka muudel erialadel, eriti nendel, kes panustasid ennastsalgavalt COVID-19 kriisi. Vaikselt on märke, et personal on taastumas.

EMO töös on suureks läbipõlemist soodustavaks faktoriks tööjõu defitsiit ja valvegraafikute täitmine näiteks personali haigestumisel. Oluline on, et keskus oleks mehitatud ning töötaja ei peaks erakorraliselt graafikusse tulema ja saaks töövabal hetkel veeta aega oma pere ja hobidega. Haigla juhtkond on aktiivselt tegelenud erakorralise meditsiini keskuse personaliprobleemiga ning lahendused on osaliselt realiseerunud.

Läbipõlemise ennetamisel pean oluliseks, et EMO töökeskkond oleks kaasaegne, ohutu ja mugav. Arstid saaksid osaleda täiendkoolitustel ja konverentsidel, arendada erialaseid oskusi ja teadmisi ning seeläbi hoida oma igapäeva töö huvitavana. Pean vajalikuks edendada meeskonnatööd ja kolleegide vahelist tuge ning luua töökeskkond, kus arstid tunnevad end toetatuna ja mõistetuna.

Mida tahate omalt poolt teha, et Regionaalhaigla EMOsse tuleks üha rohkem tööle kõrgeltkvalifitseeritud ja motiveeritud erialaspetsialiste?

Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskusesse on oodatud tööle arstid, kes hindavad meeskonnatööd, kollegiaalsust ja soovivad panustada kõrgema etapi haigla erakorralise meditsiini keskuse töösse ja arengusse. Arst-residendile on Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskus väga hea praktikabaas, kust saada esimest erialast töökogemust ja koostöökontakte teiste erialade tippspetsialistidega. Erakorralise meditsiini residentuuri lõpetanud peaks alati kaaluma võimalust eriala tippkeskuses töötamist, et laduda tugev vundament oma edasisele professionaalsele karjäärile.

Keskuse juhina pean tagama ladusa töökorralduse, toetava kollektiivi, kaasajastatud töökeskkonna ning arenemisvõimalused, et olla atraktiivne keskus erialaspetsialistidele.

Millistel tingimustel peaks teie arvates rakendama residente EMO-s? Tööjõu puuduse olukorras kasutatakse erakorralises meditsiinis residente, jättes nad keerulistes olukordades üksi.

Erinevate erialade residendid osalevad vastavalt eriala residentuuri programmile lühema või pikema tsükli vältel erinevates haigla osakondades praktilises õppes, nii ka erakorralise meditsiin osakonnas. Vastavalt residentuuri korraldusele on igale residendile baasasutuse tsüklis määratud juhendaja, kes juhendab, teeb järelevalvet ja konsulteerib residenti iga päev praktilise tööga seonduvates küsimustes ning annab tagasisidet ülikoolile edasijõudmise kohta.

Regionaalhaiglas on olnud residentidel alati võimalus juhendajalt või kolleegilt nõu küsida, koostatud on mitmed tegevusjuhendid ja otsustustoed, mida saab aktiivselt igapäeva EMO töös rakendada ning lisaks on majaüleselt valves teiste erialade spetsialistid telefonikonsultatsiooni ja väljakutse kaugusel. Minu senisel kogemusel sisehaiguste erialal residentide juhendamisel ei ole tulnud ette olukorda, kus residendid ei ole saanud konsulteerida juhendajaga või on jäänud keerulistes olukordades üksi.