INTERVJUU | Reet Laidoja: e-konsultatsioonide osas on põnevaid arenguid (1)

Dr Reet Laidoja ütles Med24-le, et e-konsultatsioon on perearstidele tuttav teenus juba 10 aastat, mille jooksul on toimunud ka pidev teenuse laiendamine ja üha uute erialade kaasamine e-konsultatsiooni partneriteks. Praeguseks toimib e-konsultatsioon juba 33 erialaga ja teenusega on kaetud enamus kliinilisi erialasid.

Kas sellel aastal on midagi lisandunud?

Uuemad e-konsultatsiooniteenused on e-konsultatsioon silmaarstile ja bensodiasepiinide e-konsultatsioon.

Silmaarsti e-konsultatsioon käivitus katseprojektina 2022. aastal. Katseprojekt õigustas end ja sellest aastast on silmaarsti e-konsultatsioon lülitatud tervishoiuteenuste loetellu.

Varasemalt oli juba kasutusele võetud laste silmaarsti e-konsultatsioon. Mõlema konsultatsiooni vajaduse tõid esile silmaarstid. Kuna oftalmoloogia on saatekirjanõudeta eriala, siis vastuvõtule pääsemine on keeruline ja pikkade järjekordadega seotud ning aegkriitiliste probleemide käsitlemine tavakorras pöördumisel ei olnud lihtsalt võimalik.

Kuna silmaarste on vähe ja lastega tegelavaid silmaarste veel vähem, siis korrastati laste silmakontrolli tingimusi ja rollijaotust perearsti ja silmaarsti vahel laste jälgimise ravijuhendis. Perearsti roll silmahaiguste märkamisel omandas ravijuhendi alusel senisest selgema ja kaalukama osa. Samuti kirjeldati seal olukorrad, mil perearst peaks lapse silmaarstile suunama. Lastesilmaarsti e-konsultatsiooni kokkulepetega oli vaja kindlustada õigeaegne simaarstile pääsemine juhtudel, mil perearst lapse jälgimise käigus tuvastab silmade või nägemise probleemi, mille lahendamine on aeg-kriitiline. Näiteks valge pupill (mis tekib katarakti või retinoblastoomi tõttu), kõõrdsilmsus, pisarakanali ummistus, olulises ulatuses nägemishäire vm.

Laste silmaarsti e-konsultatsioon on olnud edukas. Nii perearstid kui silmaarstid on rahul, et tekkis võimalus laste sujuvamaks ja õigeaegseks suunamiseks spetsialistile. Seetõttu otsustati proovida ka täiskasvanute silmahaiguste suunamiseks e-konsultatsiooni.

Üldiselt perearstidel pole väga harjumust tegeleda süvitsi silmahaigustega, kuid vajadus sellega tegeleda siiski üha suureneb. Kasvab ka perearstide teadlikkus ja huvi silmahaiguste suhtes. Näiteks nii mõneski perearstikeskuses on lisaks nägemistervasue hindamisele võimalik mõõta ka silmarõhku. Probleemide märkamisel on aga vaja kanalit, et probleemsed juhud ka õgeaegselt spetsialistile edasi suunata. E-konsultatsioon ongi selleks võimaluseks.

Teenuse osutamise nõuetes on kokku lepitud tingimused, mil patsiendi võiks e-konsultatsiooni teel silmaarstile suunata, millal suunata EMO-sse ja ka seisundid, mis kuuluvad käsitlemisele siiski perearsti juures.

Viimane osa oli vaja sõnastada seetõttu, et EMO silmakabinetti jõudsid sageli patsiendid, kes liiga kergekäeliselt olid saanud perearstikeskustest (sageli telefoni teel) EMO-sse pöördumise soovituse. Et perearstid tunneksid end silmahaiguste käsitlemisel ja äratundmisel kindlamini, on pakutud ka erinevaid koolitusi ja seminare nii silmaarstide kui ka Eesti Perearstide Seltsi poolt. Ka praegu on EKAKilt (esmatasandi koolitus- ja arenduskeskus) võimalik tellida perearst Maili Jorro juhendatud väikegrupi koolitust, kus jagatakse praktilisi teadmisi silmahaigustest peremeditsiinis.

Mis on veel muutunud?

Sellest aastast toimus e-konsultatsioonide osas vormiline muudatus. Nimelt toimus üleminek erialapõhiselt e-konsultatsioonilt teenusepõhisele e-konsultatsioonile. See võimaldas muuta mõne e-konsulattsiooniteenuse nimetuse korrektsemaks. Näiteks veresoontekirurgi e-konsultatsiooni saabki otsida selle nime järgi, mitte ei pea otsima enam kolme erineva erialanimetuse alt, kes kõik veresoonte kirurgi teenust osutavad.

Muus osas teenusepõhine e-konsulatsioon kasutaja jaoks midagi muud eriti ei muutnud, kuid kõik asutused pidid tegema vastavad IT-lahendused.

Teenusepõhine e-konsultatsioon võimaldab luua nüüd ka probleemipõhist suunamist, mis ei ole seotud kindla erialaga.

Esimene selline on bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete välja kirjutamise e-konsultatsioon. Selle vajadus tulenes seoses määruse muudatusega, millega soovitakse reguleerida bensodiasepiinide ja nendesarnaste ainete väljakirjutamist, et vähendada nende liigtarbimist ja sellest tulenevaid tervisekahjusid. Nimelt on palju inimesi, kel on raviskeemi jäänud või „ununenud“ pikaks ajaks rahustid, mille võtmise näidustus on ometi lühiajaline.

Tegemist on aga sõltuvust tekitava potensiaaliga ravimitega, mille regulaarsel tarbimisel on oht tolerantsuse tekkeks ja inimene vajab rahustava efekti saavutamiseks üha suuremaid koguseid. On vaja tõsta kõigi arstide teadlikkust nende ravimite kasutamise osas. Sageli on aga juba sõltuvusse sattunud inimesel rahusti kasutamise vähendamine, kontrolli alla saamine või lõpetamine üsna keeruline protsess.

Bensodiasepiinide e-konsultatsioon võimaldab nõu saada psühhiaatrilt suunatuna just selle probleemiga ja eristada bensodiasepiinidega kasnevate probleemide käsitlust muudest vaimse tervise probleemidest, millega saab endiselt suunata psühhiaatri e-konsultatsioonile. Teenus on alles uus ja pakkumine selles osas veel vähene, kuid loodame, et see kujuneb heaks koostöövahendiks psühhiaatritega, et aidata bensodiasepiinide kasutus kontrolli alla saada.

Teenusepõhise e-konsultatsiooni eelis on ka see, et teenust saavad osutada erinevad erialad, kes vastava häirega tegelevad.

Mida uut ja huvitavat on kavas edaspidi ellu kutsuda?

Eelmisel aastal kerkis idee mäluhäirete e-konsultatsioonist. Sõltuvalt raviasutusest tegelevad mäluhäiretega erinevad erialad - neuroloogid, psühhiaatrid või ka sisearstid. Teenusepõhine e-konsultatsioon võimaldab väljuda eriala piirest ja pakkuda teenust ka teiste erialade poolt, kellel sellega tegelemiseks vastav pädevus on. Hetkel on mäluhäirete e-konsultatsioon siiski alles arutelu alguse faasis. Iga uue idee omaksvõtmine kõigi asjaosaliste poolt võtab aega.

Küll on aga käimas e-konsultatsiooni arutelud konkreetsemalt radioloogidega ja töötervishoiuarstidega.

Hetkel kooskõlastatakse seisundeid, mille korral kliinilised arstid võiksid radioloogiga konsulteerida enne keerukama uuringu tellimist. Radioloogiga e-konsultatsioon võiks saada võimaluseks ka perearstil teatud kindlatel juhtudel tellida täpsem uuring, mis praegu ei ole perearstile kättesaadav – MRT- või KT-uuring.

Töötervishoiuarstidega e-konsulatsioon tuleb seoses pikal töövõimetuslehel osalise töötamise võimalusega alates 60.-ndast haiguspäevast. Töövõimetuslehel tuleb sel juhul täita piirangu tingimused. Kui perearst vajab nende tingimuste kirjeldamisel abi, siis saab ta konsulteerida töötervishoiuarstiga. Lisaks muudab töötervishoiuarsti e-konsultatsioon lihtsamaks patsiendi suunamise kutsehaiguste arstile kutsehaiguse kahtlusel. Töötervishoiuarsti e-konsultatsioon on käivitumas alates selle aasta 1. aprillist.

Põnevaid arenguid e-konsultatsiooni osas on ilmselt veel tulemas. Tervisekassa on teinud arstide hulgas ka küsitluse e-konsultatsiooni kasutajamugavuse suhtes. Plaanis on koos tervisekassaga see tagasiside üle vaadata ja arutada koos edasisi plaane ning uuendamisvajadusi.

E-konsultatsioon on tänuväärne suhtlusvahend erialade vahel. Sealt saadud tagasisidest õpivad mõlemad osapooled palju ning see lähendab erialasid üksteisele ja parandab suhtlust ning teineteise mõistmist. Eelkõige on see aga patsiendi jaoks kõige sujuvam suunamise viis, mis tagab tema terviseprobleemi tervikliku ja järjepideva käsitluse kuni lahenduseni.

Kuidas üldse e-konsultatsiooni kasutamiseni omal ajal jõuti?

Algupäraselt loodi e-konsultatsioon patsiendi suunamiseks perearstilt eriarstile, kuid nüüd on laienenud see ka eriarstilt eriarstile. E-konsultatsioon perearstilt eriarstile õigustas end niivõrd, et eriarstid ise tunnetasid vajadust konsulteerida selliselt ka ise teiste eriarstidega.

E-konsultatsiooni vajadus on tulnud arstkonna enda hulgast, kuna saadi aru, et kui eriarsti aja leidmine jätta ainult patsiendi enda hooleks, siis võib juhtuda, et ta ei saa õigel ajal abi või lööb üldse käega ja loobub abi otsimast või pöördub muu võimaluse puudumisel EMO-sse.

Teine põhjus oli see, et klassikalisel viisil suunates jõudsid eriarstidele sellised patsiendid, kes oleks võinud abi saada pigem esmatasandil. Selline trend aga viis järjekorrad üha pikemaks ja patsientidel, kes tõesti vajasid eriarstiabi, muutus selle kätteaadavus üha keerulisemaks.