INTERVJUU | Priit Tampere Viljandi Tervikumi ehitusest: korduvalt on olnud sein ees

Möödunud reedel sai nurgakivi Viljandi haigla rajatav Tervikumi hoone, kus on ühendatud kaasaegne haigla ja tervisekeskus, ja mis toob ühte hoonesse kokku kõik ravi- ja sotsiaalteenuste lülid.

Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere pani nurgakivisse asetatud ajakapslisse 50 meeskonnaliikme nime, kes on olnud haigla loomisega seotud.

„Vähemalt kahel neist ma nägin täna pisaraid silmas,“ märkis ta. Seejärel asetas ta kapslisse sümboolse halli juuksesalgu. „See on samuti seotud meeskonnaga, sest tegelikult on väga paljudel tulnud selle protsessi käigus hallid juuksed. Lugedes haigla ehituse kroonikat, mis saab alguse aastast 2001, selgus, et vähemalt viiel-kuuel korral on olnud sein ees. Oleme vaadanud üksteisele otsa, et see ongi siis nüüd kõik. Aga kunagi ei ole kõik, on võimalik edasi minna,“ rääkis Tampere.

Mida see nurgakivi panek sümboliseerib?

Aeg uue haigla tulekuni on olnud meie jaoks nii pikk ja seotud suurte raskuste ning seisakutega. Seetõttu on nurgakivi panek meie meeskonna jaoks sümboolne just nagu kanna mahapanekuna – siit enam järele anda ei saa. Samas väga suur töö hoone sisuga täitmise osas seisab veel ees.

Esialgse tähtajaga võrreldes on valmimine ikka kõvasti edasi nihkunud?

Hoone valmib 2025. aasta jaanipäevaks. Ehitajat vahetades arvestasime olukorraga ja tegime teise hanke natuke pikema.

Kas töö on praegu graafikus, rahade eraldamisega kõik korras?

Tervikumi ehitus on ilusti ajalises graafikus ja oleme uue ehitajaga väga rahul, koostöö on väga ladus. Rahalised otsused on andnud meile kindluse leping ehitajaga sõlmida, loomulikult on sellise mahuga projekt meie jaoks nii kompetentside kui ka rahaliselt poolelt suur väljakutse.

Mis see maksma läheb?

Kogu projekti maksumus on 104 miljonit, millest osa on juba kulunud. Selle summa sees on kõik: nii arhitektuurikonkursile ja projekteerimisele läinud raha, sisustus, tehnoloogia ja muu.

Selles hoones on koos haigla ja tervisekeskus, palju ruumi on kummalegi planeeritud?

Umbes kolmandik hoonest võtab enda alla tervisekeskus. Praktiliselt kõik Viljandi perearstid on lubanud siia tulla.

Loomulikult meie Jämejala psühhiaatriakliinik on voodikohtade poolest suurem kui see maja. Me jääme nii või naa kahte kohta.

Mis on selle uue hoone kõige suurem väärtus?

Üks asi on haigla funktsionaalne toimimine. Praegused ruumid on pikad ja kitsad. Oleme juba üle läinud ühisele voodifondile, mis tähendab, et õdede ja hooldajate töökoht ei ole seotud ühe kliinikuga, vaid nad teevad tööd üle terve maja. Seda toetab hästi uus hoone. Teiseks toetab hoone koostööd perearstidega: diagnostikat, suhtlust ja muud. Paljud koosoleku- ja koolitusruumid on ühises kasutuses: me oleme nii-öelda ninapidi koos ja sunnitud koostööd tegema.

Ka teenuste loogika muutub: seome järjest rohkem haigla-, perearsti- ja sotsiaalteenuseid. Loome teekondi, mis natuke isegi erinevad nendest raviteekondadest, mida haigekassa praegu veab. Meie nimetame neid tervise teekondadeks. Kui räägime näiteks insuldipatsiendi teekonnast, siis haigekassa oma kaasab vaid tervishoiutöötajaid, meie vaade on natuke laiem: paneme sinna juurde ka sotsiaalteenused ehk seome omavahel erinevate teenuseosutajate teenused. See maja on tegelikult ka selle kontseptsiooni toetamiseks ehitatud – toetab ruumiliselt sellist kontseptsiooni. Ma leian, et maakondades peavad need kolm suurt teenusegruppi koos töötama. Ei saa olla, et igaüks ajab oma asja... Hoone on kogu sellise koostoimimise toetamiseks.

See on ilmselt nii rahakasutuse kui ka personali rakendamise mõttes palju efektiivsem. Kas olete selles osas nagu suunanäitajad?

Me püüame teha asju niimoodi, millesse ise usume. Teine asi on see, et tööl peab olema tähendus, mitte ainult see, et tuleb täita lepingut. Me teeme asju sellepärast, et neil on tähendus, ja see on ka oluline asi, miks meie juurde tööle tullakse.

See on selline areng, kuhupoole usume, kogu tervishoid liigub. Ma ei räägi kõrgtehnoloogilisest, vaid kohaliku tasandi meditsiinist, mis keskendub järjest rohkem koostööle. Seda näitab ka maailma praktika.

Panite vundamendi ajakapslisse ka halli juuksekarva, oli see teie oma?

Lubasin, et ma ei ütle (naerab). Ütleme nii, et ei kinnita ega lükka ümber.

Kogu protsess on siis olnud nii stressirohke?

Ikka väga. Nagu ütlesin, siis neid kordi on olnud palju, kus on olnud sein ees. Tuled hommikul tööle ja meeskond vaatab – oled näost nii hall, mis nüüd juhtus?

Igal juhul Viljandi haigla ehitus käib, Tallinna haiglaga on natuke teised lood...

Ega meilgi on erinevaid huvigruppe ja kui on raha jagamine, siis on alati huvilisi. Oleme olnud viisakad, ajanud oma asja ja üritanud olla kõigiga sõbrad.