INTERVJUU | Möödunud aastal võeti Kliinikumis ette 111 uut teadustööd

Kuidas on Kliinikumil möödunud aasta teadus-arendustegevuse mõttes läinud?

Möödunud aasta läks toimekalt – alustasime 111 uue teadusuuringuga, lisaks terve rea uute huvitavate tegevuste ja koolitustega ning viis kolleegi kaitsesid doktorikraadi. Teadus-arendustegevusele võiks anda tugeva nelja, sest eks alati on kohti, milles tahaksime paremad olla ja rohkem saavutada. Esile tahaks tõsta geneetika ja personaalmeditsiini kliinikut ja hematoloogia-onkoloogia kliinikut. Kogu meie teadustöö toimub väga tihedas koostöös Tartu Ülikooliga, mistõttu on kohati isegi raske vahet teha, kas tegu on ülikooli või Kliinikumi projektiga.

Milliseid teadustöid võiks teiste seast esile tuua?

Ma tooksin esile juba üleriigilist tähelepanu saanud kopsuvähi sõeluuringu projekti, mille eestvedaja on kaasprofessor Tanel Laisaar ja mis veenvalt näitas, kuidas inimesi sõeluuringusse saada ning et hea tahtmise korral on võimalik teha eriarstide ja perearstide vahel head koostööd. Tulemused on mõtlema panevad, et kaaluda, kuidas selle sõeluuringuga peaks edasi minema.

Tooksin veel esile meie meditsiinigeneetikute, vähikeskuse ning Tartu Ülikooli ja teiste partnerite koostöös tehtud BRIGHT uuringu, mis on laiendanud märkimisväärselt rinnavähi täppisennetuse võimalusi. Seal on tehtud epohhi loovaid avastusi.

Üks innovaatiline projekt, mis on Eesti patsientide jaoks oluline, on nahakliinikus teledermatoskoopia kasutuselevõtt kaugteenuse mudelina Tervisekassa finantseerimisel. Patsiendid saavad oma nahasümptomeid ja haiguse kulgu ise kodus jälgida, suhelda erinevate e-lahenduste abil oma nahaarstiga, kes annab siis vastavad soovitused kas kontaktvisiidile tulekuks või määrab ravi distantsilt. Sedalaadi arendustöid on nahakliinikus tehtud juba mitu aastat, aga nüüd on see jõudnud käegakatsutavate tulemusteni.

Lisaks toon välja suure TeamPerMed projekti, mille eesmärgiks on rahvusvahelise tipptasemel personaalmeditsiini teadus- ja arenduskeskuse väljatöötamine. Möödunud aasta jooksul töötasime selle nimel, et detailides selgeks saada uuringuprojekt, mille eesmärgiks on südame-veresoonkonna haiguste ennetus sõltuvalt inimese personaalsest geneetiliselt riskist. See projekt on nüüd jõudnud sinnamaale, et uuringuprotokoll on valmis ja uuringupersonal värbamisel. See saab olema üsna pikaajaline üle-eestiline uuring.

Kliinikumi uuringute palett on väga lai, raske on valida, keda välja tuua. Konverentsil anname ülevaate ka meie kolleegide koolituskäikudest täienduskoolituse raames. Oleme kliinikumis moodustanud arendusfondi, mille üle oleme uhked. Läbi selle saavad inimesed teha teadus- ja arendustöid, aga teisalt taotleda ka koolituskäikude jaoks toetust. Välismaal täiendhariduse saamist peame väga oluliseks.

Eelmisest aastast on hea raporteerida, et meil on viis uut doktorikraadiga kolleegi. Aasta varem tuli neid juurde 13. See tähendab, et meil on juba iga viies arst doktorikraadiga, mis on märkimisväärne kompetents. Loomulikult soovime, et see oleks veelgi kõrgem. Ülikoolihaiglas võiks see osakaal olla 30 protsendi juures. Doktoriõppes on meil praegu 75 arsti.

Kas Kliinikum suunab uurimisteemasid ka ise või tulevad need pigem ikka n-ö altpoolt?

Nii ja naa. Loomulikult tulevad paljud teemad alt üles. Peamiselt on need ülikooliga seotud arst-õppejõud ja teadlased, kes genereerivad uurimisküsimusi, hüpoteese ja teadusprojekte. See on põhiline osa, aga ka Kliinikum ise näeb ja tunnetab olulisi temaatikaid ja suundi, milles meil oleks vaja teha arendustöid. Oleme käesoleval aastal alustamas koostööd Tartu Ülikooliga teadmussiirde doktorantuuri käivitamiseks. Eesmärgiks on seatud kuni viie teadmussiirde doktorandi alustamine eeloleval aastal. Praegu on käigus nende projektide kirjutamine ja avalduste kogumine, märtsis hindamine. Seal me toome keskselt välja teemad, mis võiksid olla Kliinikumi jaoks olulised. Need on näiteks digitehnoloogiate kasutamine patsiendi raviteekondade parandamiseks, rakuteraapia, sh CAR-T ravi arendamine, personaalmeditsiini põhimõtete praktiline rakendamine. Ka meditsiiniökonoomika ja meditsiiniõigusealased doktoritööd on oodatud, sest see on suur problemaatika: andmehaldus ja andmeõigus vajavad teaduslikku analüüsi selleks, et teha kaalutud otsuseid, kuidas teha teadustöid nii, et nad oleksid parimal viisi kooskõlas andmeõiguse seadustega ja oleksid pragmaatiliselt tehtavad, sest andmõigus kipub seda protsessi juba takistama.

Kui palju mõtlete tehisintellekti kasutamise peale?

Seda teemat arutame igapäevaselt ja kompame võimalusi, kuidas tuua tehisintellekti praktilistesse arendusprojektidesse ja raviprotsessidesse. See on väga põnev teema ja selle üle võiks pikalt arutada, missugused on lootused ja ootused ning kui palju on sellest tegelikult abi reaalse ravitegevuse parandamiseks. Oleme tegemas seminari, et õpetada õppejõude ja üliõpilasi, kuidas tehisintellekti õppe- ja teadusprotsessis kasutada.

Millised on Kliinikumis võimalused teaduse tegemiseks ravitöö ja muu töö kõrvalt?

Ülikoolihaiglana on meil kolm põhitegevust: ravitöö, õppetöö ja teadustöö. Kanname vastutust Eesti arstihariduse tagamise ja arstiteaduse hoidmise eest. Kui vaatame eelarvet, siis see raha, mida saame, on ennekõike ravitöö tegemiseks. Teaduse ja õppetöö rahastamine on selle kõrval tagasihoidlik. Kombineerime erinevaid võimalusi. Arst-õppejõududele näeme ette, et lisaks ravitööle peaksid nad olema seotud ennekõike õppetööga, teadustöö jaoks on meil individuaalsed lahendused. Esimene võimalus on seda teha koostöös ülikooliga, kus ülikooli osakoormus võimaldab teadustöö tegemist ja teine osakoormus on Kliinikumis ravitööks ja õpetamiseks. Teine variant on erinevad teadusrahastusprojektid, mis juba n-ö läbivad Kliinikumi raamatupidamist, mille kaudu siis saame finantseerida inimeste aega, et teha teadust. Me püüame igal võimalikul moel inimeste teadus-arendustegevuse aktiviteeti toetada. Näiteks on meil kliiniliste uuringute keskus, kus tehakse väga olulist tööd uuringute registreerimisel, administreerimisel, protokollide väljatöötamisel, nõuete kontrollimisel jne. See on väga suur töö, mis nõuab kompetentsi. Peame seda oluliseks ja finantseerime Kliinikumi vahenditest.

Kui küsida, kas need võimalused on piisavad, siis kindlasti ütlen, et need võimalused ei ole piisavad. Teadus-arendustegevuse rahastus pole Eestis tervikuna ega meditsiinisektoris meie vaates rahuldav.

Kas inimesi saaks kuidagi motiveerida teadustööga rohkem tegelema?

Administratiivselt ei saa inimesi teadustööd tegema panna. Teadustööd toob tegema uudishimu, tahtmine midagi teada saada ja soov oma erialal areneda, teha midagi, mida varem pole tehtud või teha seda, mis mujal on tehtud, aga mitte Eestis oma koduhaiglas. Ehk see on ennekõike inimeste sisemine soov, aga kui küsida, kuidas inimesi motiveerida, siis minu arvates peab olema ennekõike motivaatoriks keskkond, milles õpitakse, kujunetakse ja töötatakse. Kui see keskkond hindab ennekõike teaduspõhist maailmavaadet, siis see ongi motiveeriv.