INTERVJUU | Marja-Liisa Alop: erameditsiini kasvu näeme veel aastaid

Erakliinikud aina kasvavad, samuti Meliva. Avasite äsja Tallinnas uue kliiniku. Kas erameditsiinil on praegu Eestis head ajad?

Ma ei oska öelda, kas on väga head ajad, aga erameditsiin kindlasti kasvab ja ma arvan, et see on selline asi, mida näeme veel järgmised kümme aastat. Ise olen seda meelt, et tegelikult see polegi nii oluline, mis on omandivorm. See, et tervishoiuteenuste pakkumine kasvab, kättesaadavus paraneb ning ehitatakse uusi kliinikuid, on patsiendi vaates positiivne.

See vahe ju on, et eratervishoius peab patsient ise teenuste eest maksma.

Samamoodi on võimalik minna PERH-i või ITK-sse ja ise maksta. Perearstid on kah oma olemuselt erameditsiin. Kui 2026. aastal tuleb uus Tervisekassa hange, siis me taotleme samamoodi Tervisekassa lepingut. Mulle tundub, et olulisemad asjad, millest me peaksime Eestis rohkem rääkima, on patsiendivaade ja ravikvaliteet.

Kas suhtumine erasse on muutunud aastate jooksul paremaks, seda ka näiteks Tervisekassa poolt?

Tervisekassa on kindlasti oma poliitikat muutnud. Olid ajad, kui nad tõmbasid lepinguid väga palju kokku ja eradele anti siis, kui midagi üle jäi. Viimastel aastatel on koostöö Tervisekassaga, mitte ainult eradel, vaid ka avaliku sektori haiglatel, läinud mõistlikuks partnerluseks, kus kõik töötavad ühise eesmärgi nimel. Viimases hankeperioodis suurendas Tervisekassa natuke neid mahtusid, mis pandi hankesse. Eks see on nende otsus ja nad peavad kaaluma kõiki kriteeriume, sest hästi toimiv riiklik süsteem on meile kõigile ju väga vajalik. Mina soovin erakliiniku juhina samamoodi, et ITK, PERH, Kliinikum ja teised raviasutused oleksid hästi juhitud ja neil läheks hästi. Ma ei näe olukorda nii üksteisele vastanduvana.

Üks levinud etteheide on, et erameditsiin riisub koore, tehes ainult neid asju, mis toovad hästi raha sisse, samas kui HVA haiglad peavad tegelema kõigega.

Tervisekassa tegeleb kogu aeg sellega, et hinnad oleksid vastavuses tegeliku kuluga. Ma ei usu, et see on Tervisekassa vaates mõistlik, et üks eriala kuidagi kliiniku sees subsideerib teist. Nii et kui meil on probleem selles, et erinevad erialad on valesti hinnastatud, siis see on probleem, millega tuleks nagunii tegeleda. Tervisekassal on võimalik oma hankeperiood järgmine kord üles ehitada nii, et peadki võtma mingi erialade kimbu. Ma ei tea, kas see on mõistlik, ma pole seda analüüsinud, aga ma siiski näen teatud lahendusi, kui see on päriselt probleem.

Kui eratervishoid kasvab ja arste teadupärast meil väga palju pole, siis kas tööjõu pärast käib tõsine võitlus?

Ma arvan, et väga paljud arstid, kelle nime näed kuskil erakliiniku lehel, tahavad teha osa oma koormusest eras ja osa riiklikus haiglas. See on nende otsus. Loomulikult teiste erapakkujatega me konkureerime. Suures haiglas saab arst teha selliseid juhtumeid, mida eras pole. See on neile väga väärtuslik. Loomulikult on ka neid erialasid, kus arst töötabki ainult eras või tal on oma elutöö haiglas tehtud ja ta tunneb, et tahab viimased aastad oma karjäärist eras konsulteerida, võibolla teha lihtsamaid lõikusi ja protseduure. Ma arvan, et enamus arste, kes töötavad keerulistel erialadel, vajavad haiglakogemust ja pidevat praktikat kõrvale. Erad seda samal tasemel pakkuda ei suuda.

Kuna Meliva on seotud Soomega, siis kas sealt on teie kaudu tulnud Eestisse arste tagasi?

Meie emafirma Mehiläinen on Soomes väga suur tervishoiu tööandja, seal töötab ligi 30 000 inimest. Nende hulgas on väga palju Eestist Soome läinud arste, õdesid, radioloogiatehnikuid ja teisi spetsiaste. Põhjused, miks tulla Eestisse tagasi samasse ettevõttesse, on ju arusaadavad. Nad on selles süsteemis juba töötanud ja teavad, mida oodata. Kui oleme kontakteerunud ja andnud teada, et selline võimalus on olemas, siis on oldud huvitatud ja tahetud tulla vaatama. Nii on meile mõned arstid Soomest tulnud. Saatsime möödunud nädalal seoses Rävala kliiniku avamisega info Mehiläinenis töötavatele arstidele ja kümmekond arsti võttis ühendust, et soovitakse millalgi tulla vaatama ja kokku saada.

Solidaarse ravikindlustuse kõrval on üha enam tööandjapoolset eraravikindlustust. Kas see mõjutab teie mahtusid?

Kindlasti mõjutab. Nende inimeste hulk, kellel on eraravikindlustus, on ju kõvasti kasvanud. See on selline lävepaku alandaja, et mingisuguse tervisemurega kohe pöörduda, mitte jääda Tervisekassa järjekorda ootama. Need mahud aina kasvavad ja neid tööandjaid on üha rohkem, kes panustavad.

Kas see tähendab ka seda, et tullakse n-ö igaks juhuks vastuvõtule, sest poliisi aeg hakkab läbi saama ja see raha on justkui kasutamata?

Ma saan sellest küsimusest aru, aga mul on raske ette kujutada olukorda, et lähen niisama näiteks ortopeedi juurde – päris piinlik on ju niimoodi kabinetti sisse astuda! See tähendab ikka seda, et inimesed pöörduvad veidi varem. Ma ilmtingimata ei arva, et see on halb asi. On erialasid, mille puhul me arvame, et inimesed peaksidki aegajalt kontrollis käima. Näiteks inimesed peaksidki käima igal aastal hambaarsti juures kontrollis, laskma hambakivi ära võtta, puhastada.

Kuidas suhtute väitesse, et eratervisekindlustus solidaarse kõrval tekitab ebavõrdsust, sest ühed saavad kiiremini arstiabi kui teised?

Ma ei ole kindel, kas kindlustus on see, mis seda põhjustab. Paratamatult on see, mida riikliku ressursi eest suudame pakkuda, piiratud. Ma sooviksin, et see oleks vähem piiratud. Me kõik ju soovime, et riiklik süsteem hästi toimiks. Aga see, et on mingi hulk inimesi, kes tahavad alati saada kiiremini või kindla spetsialisti juurde, on loomulik. See, et kindlustus on üks makseviis või -lahendus selle taga, ma arvan, et see ei muuda fakti, et kui on puudus, siis tekib mingisugune lisapakkumine või mingi tasakaalupunkt. Ma ei arva, et see on halb asi, kui inimesed saavad seda rahastada läbi kindlustuse. Näiteks Rävala kliinikut ei teinud me ju mitte sellepärast, et on olemas kindlustus, vaid et on olemas nõudlus tervishoiuteenuste järgi. Kui tuleb järgmine Tervisekassa eriarsti hanke periood, siis taotleme siia samamoodi lepingut. Hambaravi on siin lastele tasuta, täiskasvanutele hambaravi hüvitise alusel. See, kuidas otsustada, millistelt teenusepakkujatelt teenust osta, on juba küsimus Tervisekassale.

Miks teil oli vaja ehitada täiesti uus kliinik?

Uut kliinikut oli vaja sellepärast, et kesklinnas on järjekorrad väga pikad. Meil oli Narva maanteel pikalt töötervishoiu kliinik, kus olid ka mõned eriarstid, kuid graafikud täitusid väga pikalt ette. Uuel pinnal on tervishoiuteenused enam kui 25 erialal. Üks uue kliiniku kontseptsioon oli see, et kui tuvastame inimesel töötervishoius mingisuguse tervisemure, siis kuigi paljud neist pöörduvad perearsti poole, siis mõned soovivad abi saada siit. On ka tööandjaid, kes tahavad, et me leitud terviseprobleemidele ise lahendused leiame.

Käesoleval nädalal saime teada, et Melivaga ühineb City Clinics. Millised on edasised plaanid?

Tahame edasi arendada digitaalse meditsiini teenuseid. Meil on digikliinik, kus on arst kättesaadav seitsmel päeval nädalas, sest kui inimesel on mingi tervisemure, siis see alati ei tähenda, et arst peab teda füüsiliselt nägema. Võibolla on vaja küsida nõu või retsepti pikendada. Digitaalsete tööriistade edasi arendamine on valdkond, mis on meie jaoks oluline. Konsultatsioon on isikustatud, sellest jääb digiloosse kanne, ta on turvalises keskkonnas. See võiks olla reaalne alternatiiv guugeldamisele.

Oluliseks teemaks on ka kättesaadavuse parandamine ja päevakirurgiliste protseduuride kasvatamine. Lisaks on tööealisele elanikkonnale võimalikult heade teenuste pakkumine meie jaoks oluline teema, mida tahame edasi arendada, et töötervishoiu visiit looks patsiendile väärtust. Mõned aastad tagasi liitus meiega vaimse tervise keskus ja näeme, et ka selles osas on võimalik palju abi pakkuda. Näiteks osa asju saab teha ennetavalt töökeskkonnas, et inimesed ei põleks läbi. Meil on meeskond, kes käib ettevõtetes nõustamas, kui seal on kriisid või konfliktid, mida on vaja lahendada. Meil on väga palju ravifookusega erialasid, aga minu idealistlik mõte on, et me muudame teha Eesti inimeste elu paremaks läbi ennetamise. Tööandjad on teadlik grupp. Nad saavad aru, et kui väga väärtuslike inimeste, kelle nad on välja õpetanud, vaimse tervise mured hakkavad töövõimet pärssima, siis see on probleem, mis paistab lõpuks välja majandustulemustest. Sellepärast on tööandjate huvi vaimse tervise teenuste vastu kõvasti kasvanud.