INTERVJUU | Margus Punab: poliitika on muutunud üha populistlikumaks, kadumas on väärtuspõhisus

Kui kaua teil on olnud mõttes liituda mõne erakonnaga ja miks valisite just Parempoolsed?

Mitmed parteid on aja jooksul mind vaikselt oma ridadesse kutsunud. Eks nii on see mõte aeg-ajalt ikka üles kerkinud. Viimastel aastatel on aga poliitiline maastik ümber mängitud. Poliitika on mõlemas servas muutunud üha populistlikuks. Paremliberaalne maailmavaade on meie poliitikast kadumas. Samuti on kadumas väärtuspõhine poliitika. Kuna Parempoolsed vastavad mõlemale nimetet kriteeriumile, siis oli valik lõpuks üsna lihtne. Lisaks sümpatiseerib see, et selles parteis on valimistel kandideerinud mitte ainult „elukutselised poliitikud“, vaid ka inimesed, kes on minu jaoks olulisi asju teinud ka väljaspool poliitikat.

Milliseid teemasid tahate tõstatada ja mida tahate ära teha?

Minu jaoks olulised teemad olen juba nimetanud. Eelkõige muidugi tervishoid ja inimeste tervis laiemalt. Meeste positsioon meie ühiskonnas. Haridus ja kultuur on väikerahvale eksistentsiaalsed ja minule väga südamelähedased teemad. Kõige keskmeks on aga terviklik ja tulevikku suunatud majanduspoliitika ja ettevõtluskeskkond, mis kõiki neid baasilisi vajadusi tegelikult üleval ja arenemas aitab hoida.

Kirjutasite Facebookis, et meie riik on vajumas üha enam kraavi ja samamoodi enam edasi minna pole võimalik – mida selle all silmas peate?

Kraavi all mõtlesin eelkõige poliitika tasakaalustamatust. Viimaste aastate kogemuse alusel juhib meid täna kolm sotsiaaldemokraatlikku erakonda. Poliitika parempoolne tiib on hõre ja üsna ühte konservatiivsesse soppi kapseldunud.

Mida peaks tegema põhimõtteliselt teisiti?

Ma võin nimetada terve rea suuri teemasid, kus vajalikud tegevused on minu arvates tegemata ja kus meil on 10-15 aasta jooksul olnud vähe positiivseid arenguid: jätkusuutmatu tervishoiu rahastamise mudel, lisaks tervishoiuteenuse kättesaadavuse langus kõigil tasanditel, vaatamata kulude kiirele tõusule; jätkusuutmatu rahvastikupoliitika, mis väljendub sündimuse kiires languses; jätkusuutmatu pensionisüsteem; majanduspoliitika puudumine ja sellest johtuv majanduskriis; Euroopa Liidu toetuste kadumine lähiajal, millest tänased juhtparteid ei räägi, kuigi on viimane aeg ettevalmistusi teha; üha süvenev sooline hariduslõhe, lisaks süvenev lõhe koolis õpitu ja reaalelus vajaliku vahel; lõimumispoliitika ebaõnnetumine; isikliku vastutuse üha suurem delegeerimine riigile; teadlik ülereguleeritus.

Ei välista, et mõni neist teemadest ongi tänasel päeval meie ressursside ja keskkonna raames sisuliselt lahendamatu, aga ma ei ole kohanud tahtmist nende teemadega riigi tasemel süvitsi tegeleda. Meil on harjumuseks saanud pidevalt päevapoliitilisi tulekahjusid kustutada. Selle kõrval on aga unustatud, et pikemas plaanis sünnib tulemus siiski just põhiteemadele toimiva lahenduse leidmisest.

Kirjutasite Facebookis, et Parempoolsete programmist jäi teile silma üks punane rätik. Mis see on ja kuidas selle probleemi enda jaoks lahendate?

Punaseks rätikuks olid tervishoiusüsteemi probleemide lahendamiseks pakutud kindlasti parempoolsed, aga minu arvates pisut ühekülgsed lahendusmudelid. Näiteks: „Peame õigeks Haigekassa rahastuse suuremat avamist erasektorile ning teenusepakkujate vahelist konkurentsi, mis suurendab kuluefektiivsust.“

Minu nägemuses ei ole teatud tüüpi ettevõtluse eelisseisundisse panemine meie ees seisvate probleemide lahenduseks. Pigem viib see teenuse kättesaadavuse üha süveneva languseni. Juba täna on kümmekond protsenti Tervisekassa ambulatoorse teenuse rahastusest suunatud n-ö erakliinikutele. Tulemuse testimiseks proovige Tallinnas näiteks psühhiaatri või nahaarsti Tervisekassa rahastusega kaetud vastuvõtuaegu saada. Kõige suurem ja üleilmse kogemuse alusel sisuliselt lahendamatu defitsiit tervishoiusüsteemis on spetsialistidest. Kui me nüüd pihustame olemasolevad inimesed ja ressursid veelgi enam laiali, siis efektiivsus pigem langeb ja varsti on oht, et tervishoiusüsteem tervikuna pole enam toimimisvõimeline.

Hea näide süsteemsetest probleemidest on meil esmatasandi meditsiinis, kus eeldatakse, et arst teeb 50% tööd abivajajatega ja ülejäänu mahus tegeleb bürokraatiaga. Minu jaoks on see kõige väärtuslikuma ressursi vastutustundetu raiskamine, mille vilju maitsevad üha suurem osa meie inimestest. Konkurents ja kuluefektiivsus tõusevad, kui senisest suurem vabadus ja vastutus anda teenust vajavale inimesele endale. Keeruline teema, kus mõistlikuma lahenduse leidmiseks on vaja teha veel hulga mõtte- ja meeskonnatööd.

Kas teie eesmärk on jõuda Riigikokku või soovite olla aktiivne kohaliku omavalitsuse poliitikas?

Olen priviligeeritud selle poolest, et mul on ka täna väga huvitav ja mitmekesine töö, mis leiva korralikult lauale toob. Nagu olen juba öelnud, siis liitusin väärtuspõhiselt. Pigem püüan kaasa aidata jätkusuutlikuma ja minu väärtustega rohkem unisoonis oleva poliitika tekkele ja selle mõjujõu kasvatamisele. Samas olen kindlasti valmis nende eesmärkide realiseerimise nimel valimistel kandideerima ja kui valija seda vajalikuks peab, siis ka nimetet kogudes oma panuse andma.