INTERVJUU | Krista Ress: kui meeskond pingutab ühise eesmärgi nimel, pole miski võimatu

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) allergoloogia-immunoloogia keskus sai septembri keskel Euroopa Eriarstide Ühenduse sertifikaadi (European Union of Medical Specialists, UEMS), mis annab keskusele rahvusvaheliselt sertifitseeritud õpetava allergoloogia-immunoloogia keskuse staatuse.

Keskuse juhataja dr Krista Ress rääkis Med24-le, et seoses keskuse arenguga on suurenenud vajadus ka uute õdede järele, kuid motiveeritud ja särasilmseid õendustöötajaid on üha raskem leida.

Miks taotles teie keskus rahvusvahelist sertifikaati?

Meie keskus on Eesti allergoloogia-immunoloogia residentide väljaõppe peamine baas, mistõttu on äärmiselt oluline, et meie diagnostiline käsitlus ja ravitöö ning samas ka noorte kolleegide õpetamine oleks parimal võimalikul tasemel.

Ise on enda tööle hinnangut anda üsna keeruline, sest loomulikult püüame ju kõige parema äranägemise järgi toimetada. Aga väliste hindajate pilgud on oluliselt objektiivsemad ning sealt võib saada ka häid soovitusi edasisteks arenguteks. Teiselt poolt on väga oluline ka teadmine, et tõepoolest oleme oma keskuse arendamisega ja järelkasvu õpetamisega õigel teel.

Kuidas hindamise protsess käis?

Hindamine toimus mitmes etapis – kõigepealt oli vaja täita põhjalikud aruanded keskuse tööde ja tegemiste kohta ning seejärel toimus kohapealne hindamine, mille käigus vaadeldi töötingimusi, igapäevast tööd ja protseduure, vesteldi kogu meditsiinilise ja mittemeditsiinilise meeskonnaga ning residentidega.

Mida see tunnustus tähendab teile ja võiks tähendada patsientidele?

Meeskonna jaoks on oluline teadmine, et oleme teinud õigeid valikuid ja arenguks valinud õige suuna. Sertifitseerimisprotsessis saadud kõrge hinnang annab jõudu ja sihikindlust eriala edasiseks arendamiseks.

Patsientidele võiks antud tunnustus anda kindluse, et sellest keskusest saab kaasaegset ja heal tasemel eriarstiabi.

Mida peate ise oma keskuse suurimaks tugevuseks?

Kindlasti oma inimesi – vaid tõenduspõhisusele orienteeritud, tugeva ja ühtehoidva meeskonnaga on võimalik jõuda sellisele tasemele. Kui kõik meeskonna liikmed tunnevad, et nende panus on oluline, ja on valmis ühise eesmärgi nimel pingutama, siis ei ole miski võimatu. Sellise meeskonnaga on lausa rõõm võtta ette uusi väljakutseid.

Mis suunas on veel edasi areneda?

Viimaste aastakümnete kiired arengud immunoloogia vallas seavad immunoloogidele üha uusi nõudmisi ja teiselt poolt pakuvad ka üha enam võimalusi. Üks on aga kindel, allergoloogia-immunoloogia on tuleviku eriala ja ilma selleta tõenäoliselt ei saa hakkama ükski kõrgema etapi haigla.

Praegune poliitiline ja majanduslik olukord erinevate ravimite tarneraskustega seab aga omalt poolt piiranguid arstiabi andmiseks. Koostöös Ravimiameti ja Tervisekassaga proovime anda enda poolt parima, et Eesti patsiendid kõik vajalikud ravid siiski kätte saaks.

Kuivõrd populaarne on allergoloogia-immunoloogia eriala noorte hulgas? Kas järelkasvu ikka on?

Tänases Eestis on töötavate arstide keskmine vanus väga kõrge ja loomulikult loodaks iga eriala esindaja, et noori tuleks veelgi rohkem peale. Meil on üsna noor eriala ja ka arstide keskmine vanus on veel üsna madal. Residentuuri vastuvõttu planeeritakse üheskoos ülikooli ja erialaseltsiga ning tasapisi suudame kogu Eesti vajadused katta. Seejuures peame oluliseks hoida pigem väljaõppe kvaliteeti kui pingutada kvantiteedi nimel.

Mida tähendab arstidele see, et teil toimub ka õppetegevus?

Arstid teavad juba esimesest kursusest peale, et on valinud endale eluaegse õppija ameti. Ainult pidev enesetäiendamine tagab kõrge arstiabi kvaliteedi.

Noorte kolleegide väljaõpetamine on loomulikult igapäevasele arstitööle märkimisväärne lisakoormus ja kindlasti õpetavale arstile iseseisvast tööst oluliselt ajakulukam. Samas on see ainuke võimalus noortele arstidele vajaminevate teadmiste edasiandmiseks. Õpetamisele kuluv panus on meie meditsiinisüsteemis millegipärast iseenesestmõistetav töö osa, kuid see võiks olla ka tööandjate poolt paremini märgatud/hinnatud.

Kas immuunpuudulikkuse tuvastamisel on viimasel ajal olulisi arenguid? Milliseid?

Koos immunoloogia kiire arenguga on olulised uuenenud teadmised ka primaarse immuunpuudulikkuse diagnostika ja ravivõimaluste osas. Tänaseks on teada üle 450 erineva geneetilise primaarse immuunpuudulikkuse vormi, seetõttu on ka olulised arstide teadmised nende haiguste geneetilistest diagnostikavõimalustest. Eeldatavasti elab maailmas ligi 10 miljonit inimest primaarse immuunpuudulikkusega, seejuures 70–90% diagnoosimata. Nende ülesleidmiseks on aga vaja suurendada kõigi meedikute teadlikkust immuunpuudulikkusest.

Kas allergiat põdevate inimeste hulk järjest kasvab?

Allergiate sagedus on viimase poole sajandiga märkimisväärselt tõusnud ning eeldada on selle jätku. Viimase paarikümne aasta jooksul on täheldatud toiduallergiate märkimisväärset kasvu, seda nii reaktsioonide hulga kui ka allergeenide valiku suurenemise arvelt ning kordades on suurenenud ka anafülaktiliste reaktsioonide tõttu hospitaliseerimiste arv.

Üha uute ravimite kasutuselevõtuga seoses suurenevad ka riskid ravimreaktsioonide tekkeks, seda nii bioloogilistele ravimitele kui ka onkospetsiifilistele ravimitele. Samaaegselt on õnneks paranenud ka diagnostikavõimalused ning selle alusel saame anda patsientidele paremaid soovitusi elukorralduse muutmiseks ja teha efektiivseimaid ravivalikuid.

Kuidas Eesti tervishoiu suured lahendust vajavad küsimused mõjutavad teie igapäevatööd?

Paratamatult puudutavad Eesti tervishoiu mured ka meie keskust. Tervishoiu teenuste rahastamise üldmudel on suunatud kvantiteedile, aga ühel hetkel ei ole olemasoleva ressursiga enam võimalik tagada vajalikku kvaliteeti. Piiratud ressursiga töötades tuleb teha valikuid, et kõigepealt saaksid abi need, kellel vajadus on kõige tugevam.

Oleme rakendanud e-konsultatsiooni, et saaks võimalikult paljudele patsientidele anda võimaluse jätkata ravi koos eriarsti soovitustega perearstide juures ning seeläbi tagada raskemate ja kiireloomulisemate kaebuste patsientidele kiirem ligipääs eriarstile. Samas sellised eelselekteeritud haigusjuhud on reeglina keerulisemad ja ajakulukamad, kuid rahastusmudel seda ei arvesta. Seetõttu on vaja kaaluda võimalusi praeguse rahastuse ümberhindamiseks.

Kõige pitsitavam probleem on aga hetkel õenduspersonali puudus, nagu teistelgi erialadel. Erialast väljaõpet õdedele Eestis ei pakuta, mistõttu erialaste teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamine toimub töökohal. See aga piirab korraga „õppesse“ võetavate õdede hulka.

Koos keskuse arenguga on meil suurenenud vajadus uute õdede järele, aga motiveeritud ja särasilmsete õendustöötajate leidmine on tänasel päeval üha raskem.

Kuidas hindate praegust COVID-vastast vaktsineeritust Eestis ja üldist olukorda seoses selle viirusega?

Eestis ei ole vaktsineeritud inimeste osakaal ülemäära kõrge, kahjuks seda ka eakate ja kõrgema haigusriskiga inimeste hulgas. Seetõttu kipuvad haiglasse sattuma raskema kuluga COVID-19 tõttu just vaktsineerimata eakamad või raskete krooniliste haigustega inimesed.

Inimestel, eeskätt 60+ vanuses isikutel, keda ei ole COVID-19 vastu vaktsineeritud ja kes ei ole veel haigust põdenud, soovitaksin end esimesel võimalusel vaktsineerida, et raske kuluga haigust ja haiglaravi vajadust ära hoida. Ja COVID-19 vaktsineerimise varjus ei tohiks ära unustada ka gripiviirust, mis sügisel meil taas kimbutama hakkab. Vaktsineerima minnes saab mõlemad vaktsiinid korraga ära teha ja ennast mõlema haiguse vastu kaitsta.