INTERVJUU | ITK uus ravijuht Kai Sukles: ka meie haigla võiks pakkuda kiiritusravi

Eelmisel nädalal asus Ida-Tallinna Keskhaigla ravijuhi-juhatuse liikmena tööle dr Kai Sukles, kes soovib arendada haigla kliinilist poolt ja pakkuda töötajatale võimalikult head töökeskkonda.

Sukles ütles, et tulevikus näeb ta ITK-d tegutsemas ka kiiritusravi valdkonnas. „Täna on Eestis kiiritusravi kättesaadavus piiratud ning paljud vähiga patsiendid ei saa optimaalset ravi, mida nad vajavad. Tulevikus peab Eesti suutma tegutseda selles valdkonnas tõhusamalt ja terviklikumalt.“

Mida näete tähtsama ülesandena oma uues ametis?

Olen ITK-s töötanud alates 2002. aastast. Esmalt siseosakonna juhatajana ja viimased pea 10 aastat sisekliiniku juhatajana. Tunnen haiglat, meie töötajaid ja meie töökultuuri. Mul on teadmised kliinilisest tööst, kliiniku juhtimisest ja soov arendada ka kogu haigla kliinilist poolt. Ma hoolin ITK-st.

Mida näen tähtsama ülesandena? ITK on traditsioonidega ja samas ka uuendusmeelne haigla. Minu peamiseks ülesandeks on toetada haigla kliinilise tegevuse arengut. Oluline on tagada kõikide erialade areng vastavalt maailmapraktikale. Meil on mitmed erialad, mis on tegelikkuses üleriikliku tähendusega, ravime patsiente kogu Eestist. Samas ei saa me unustada erialasid, mis on n-ö haigla baas – erakorraline meditsiin, sisehaigused ja üldkirurgia.

Minu ülesanne on hoida oma inimesi – pakkuda neile motiveerivat ja huvitavat tööd, võimalikult head töökeskkonda ja tugevat ning kokkuhoidvat kollektiivi. Töötajate rahuolu on mulle väga oluline.

Oma tegevuses peame lähtuma patsiendist, tema vajadusest ning teadmisest, et parimad ravitulemused on saavutatavad vaid koostöös patsiendiga. Patsient on oma raviteekonnal meile partneriks, me peame seda arvestama. Meil on meditsiiniline teave patsiendi haiguse ja selle ravi osas ning eesmärk on pakkuda patsiendile parimat võimalikku ravi.

Millises suunas soovite ITK-d edasi arendada?

On erialasid, millele paneme palju rõhku ja kus meil on olemas spetsialistid, kellel on soov ja visioon midagi saavutada. Tahame nendesse valdkondadesse leida meie haiglasse tööle noori ja ka kogenumaid spetsialiste.

Haigla arengukavas lepitakse kokku, milliseid erialasid ja kuidas arendada. Erialade arendamisel on oluline lähtuda konkreetsetest vajadustest ja võimalustest. Üks suund on keskenduda juba olemasolevatele erialadele, milles me oleme tunnustatud nagu näiteks onkoloogia, onkokirurgia, silmakirurgia, allergoloogia-immunoloogia. Oluline on pakkuda spetsialistidele haigla poolt atraktiivseid töötingimusi ning arenguvõimalusi.

Teeme head koostööd perearstidega, aga seda saab tõhustada, pakkudes neile võimalusi erinevate uuringute tegemiseks ja erialaspetsialistide konsultatsioonide saamiseks. See aitab tagada patsiendi sujuva ülemineku esmatasandilt eriarstiabisse ning parandab terviklikku ravikogemust. Samuti tähtsustame koostööd erinevate haiglate vahel, et tagada patsiendile vajalike uuringute ja ravi kättesaadavus.

Teadustöö on veel üks oluline aspekt erialade arendamisel. Haiglas olemasolevad andmed ja kogemused pakuvad palju võimalusi teadustööks ning nende tulemuste avaldamine aitab kaasa meditsiiniliste teadmiste kasvule ja professionaalse maine tõstmisele.

Mis on praegu ITK suurim probleem, murekoht?

Murekohtadest ei pääse. ITK seisab silmitsi nii arstide kui ka õdede puudusega. Erialade lõikes võib olukord olla erinev – mõned erialad on piisavalt hõivatud spetsialistidega, samas kui teised erialad vajavad kohe ja mitmeid uusi kolleege. Näiteks on suur personalivajadus gastroenteroloogia ja onkoloogia valdkonnas. Õdede osas on seis veidi paranenud võrreldes eelmise aastaga, kuid jätkuvalt on täitmata hulk õdede ametikohti.

Teiselt poolt on ITK-l probleeme vanade haiglahoonete ja ruumipuudusega, mis mõjutab ka patsientide rahulolu.

Lahendamist vajab kiiritusravi laialdasem kättesaadavus. Tulevikus näeme selles valdkonnas tegutsemas ka meie haiglat, mis tooks leevendust praegusele vähiravi probleemile Eestis. Mitmete vähipaikmete raviks on kiiritusravi tõhusaim, selle raviteenuse laienemine ITK-sse looks vähipatsientidele paremad võimalused saada optimaalset ravi, mis annab juurde eluaastaid ja säilitab töövõimet. Ja ma ei räägi ainult vähiravi tulemuslikkuse parandamisest patsientide seisukohalt, vaid kui Eestis oleks mitte kaks, vaid kolm kiiritusravi pakkuvat haiglat, oleks riigi vähiravi raviteenused paremini kooskõlas meie vananeva ühiskonna nõudmistega.

Täna on Eestis kiiritusravi kättesaadavus piiratud ning paljud vähiga patsiendid ei saa optimaalset ravi, mida nad vajavad, tulevikus peab Eesti suutma tegutseda selles valdkonnas tõhusamalt ja terviklikumalt.

Kui ITK-s oleksid kiiritusraviseadmed (lineaarkiirendid), siis oleks Eestis veel üks haigla, mis võimaldaks pakkuda patsientidele kõikehõlmavat vähiravi ning vähiravipatsientidel oleks neile eluliselt vajalikule ravile parem ligipääs. Ka rahvusvaheliste andmete põhjal on praegu Eestis lineaarkiirendite arv selgelt ebapiisav. Lisaks tõi riigikontrolli 2021. aasta audit välja, et vähiravi rahastuse osakaal Eesti tervishoiukuludes on küll suur, kuid personali ja seadmetega varustatus jääb paljudele Euroopa riikidele alla.

Kiiritusravi seadmete soetamine ITK-sse võimaldaks patsientidel saada vajalikku ravi lähemal asuvas raviasutuses ning vähendaks vajadust liikuda ühest raviasutusest teise. Eriti Põhja-Eesti piirkonnas, kus elab suur osa Eesti rahvastikust, oleks parem kiiritusravi kättesaadavus oluline. Samuti võimaldaks rohkem kiiritusravi seadmeid ravida suuremat hulka patsiente ning vähendaks ravijärjekordi.

Mis on ITK tugevus?

ITK tugevuseks on eelkõige tema inimesed – pühendunud, võimekad ja oma tööd armastavad spetsialistid. Haiglas töötavad arstid, õed, tehnikud, hooldajad ja tugipersonal, kes annavad endast parima, et pakkuda kvaliteetset tervisehoiuteenust oma patsientidele.

Iga haigla tugevus seisneb tema suutlikkuses pakkuda võimalikult laia eriarstide valikut ning integreeritud tervishoiuteenust. Lisaks kuuluvad haigla juurde kaasaegsed seadmed ja tehnoloogia ning personali võimekus arendada oma teenuseid vastavalt meditsiinilisele arengule ja ühiskonna vajadustele. Kõike öeldut hoiame ITK tegevuspõhimõtetes kesksel kohal, tänu millele oleme saavutanud olulise ja unikaalse rolli Tallinna haiglate hulgas.

Kas Tallinna haiglat oleks vaja?

Tallinna haigla loomise mõte põhines põhjalikul analüüsil, kus hinnati erinevaid faktoreid nagu elanike arv, nõudlus meditsiiniteenuste järele, infrastruktuur, ressursid ja muud tegurid. Kaasati asjassepuutuvaid eksperte, sh tervishoiutöötajaid, et tagada otsuse parim võimalik mõju ja kasu.

Tallinna haigla rajamine on positiivne samm, sest see aitab tagada kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse nii pealinna elanikele kui ka toetab laiemalt Eesti tervishoiusüsteemi.

Mis on praegu Eesti tervishoiu suurim probleem?

Eesti tervishoiusüsteemi suurimaks probleemiks on hetkel töötajate puudus. Sellega kaasneb liigne töökoormus ja piiratud võimekus pakkuda piisaval ulatusel kvaliteetset teenust, mis vastaks ühiskonna ootustele. See olukord mõjutab nii haiglate tööd kui ka esmatasandi arstiabi osutamist.

Töötajate puudus tervishoius tekitab olukorra, kus töötajate arv on alla nõutava taseme ning ülejäänud personal peab võtma enda kanda suurema töökoormuse. See võib viia töötajate läbipõlemise, motivatsiooni languse ning kvaliteedi langemiseni tervishoiuteenuste osutamisel.

Lisaks töötajate puudusele on oluline parendada koostööd esmatasandi arstide ja haiglate vahel, et tagada patsientidele õigeaegne ja terviklik ravi. Kui parandada suhtlust, infovahetust ja koostööd erinevate tervishoiutasandite vahel, saame tõhustada patsiendikeskset lähenemist ning vähendada dubleerimist ja tõrkeid raviprotsessis. Töötajate puuduse, koostööprobleemide ning ressursside piiratuse lahendamine nõuab süsteemset ja pikaajalist lähenemist.