INTERVJUU | Häirekeskuse juhtivekspert Pille Saar: mõningaid kiirabi tüüpjuhtumeid muudetakse

„Uute ohuhinnangutega on kasvanud kiirabi kõrgeima prioriteediga väljakutsete hulk, aga ka selliste hädaabikõnede arv, kus inimene saab tervisemure lahendatud telefonitsi nõustamise teel,“ rääkis intervjuus Med24-le Pille Saar, kes on andnud Häirekeskuse poolse sisendi haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsi. Saar lisas, et praegu on muutmisel teatud tüüpjuhtumite kriteeriumid.

Milline analüüsi väljapakutud lahendustest oleks parim ja kuidas see mõjutaks Häirekeskuse tööd?

Mudelite valikus on soovitatud perearstide valvekeskusel põhineva mudeli järk-järgulist rakendamist. Selline valik annab võimaluse etapiviisiliselt tugevdada esmatasandi tervishoiusüsteemi ning nõuab vähim muudatusi olemasolevas tervishoiukorralduses ja Häirekeskuse töös.

Väga tervitatav on ettepanek teha esmalt pilootprojekti raames perearstidel/üldarstidel põhinevad valvekeskused Tallinnasse ja Tartusse. See võimaldab hinnata mudeli sobivust ja töökindlust ning vajadusel teha korrektuure toimimise põhimõtetes enne, kui seda põhimõtet laiendada üleeestiliseks.

Valvekeskuse paiknemise ettepanekud on hästi läbi mõeldud ja lähtutud ressursside efektiivse kasutuse/ristkasutuse eesmärgist (ettepaneku järgi võiksid paikneda haiglatega samal taristul). Valvekeskuste avatuse ajavahemikud on samuti hästi läbimõeldud ning lähevad kokku ka Häirekeskuse kõnekoormuse andmetega.

Antud mudeli rakendamine ei mõjuta oluliselt Häirekeskuse praegust töökorraldust. Kindlasti on osapooltega vaja läbi rääkida ootused Häirekeskusele ja vastavalt sellele planeerida edasisi tegevusi.

Milline erakorralise meditsiiniabi probleem Häirekeskuse tööd praegu kõige rohkem mõjutab?

Häirekeskuse tööd mõjutab peamiselt see, kui erakorralise meditsiini osakonnas tekib viivitus patsientide vastuvõtmisel. Probleem on senini ilmnenud ainult Tallinnas.

Helistades numbril 112 annab Häirekeskuse päästekorraldaja inimese abivajadusele ohuhinnangu ning sellest lähtuvalt selgub kas ja kui kiiresti on vajadus alarmeerida kiirabibrigaadi. See, kui kiiresti peab Häirekeskus saatma välja kiirabibrigaadi, sõltub sellest, kas abivajaja elu on ohus või mitte.

Valitsuse määruses on ära määratud Häirekeskusele ajalised kriteeriumid abi välja saatmiseks ning lisaks sellele on Terviseamet kehtestanud korra, milliseid reegleid ja põhimõtteid arvestada ning kui kaugelt abivajaja asukohast kiirabibrigaad välja saadetakse. Näiteks eluohtliku seisundi puhul (D kutse), peab Häirekeskus välja saatma abivajaja asukohale lähima kiirabibrigaadi 1 minuti jooksul.

Igas piirkonnas on ööpäevaringselt kindel arv kiirabibrigaade. Juhul, kui kiirabibrigaadid ootavad haiglate EMO-des järjekorras patsientide üleandmist, võib tekkida olukord, kus Häirekeskusel ei ole nõutud tingimustel võimalik kiirabibrigaade välja saata, kuna vastava piirkonna brigaadid on hõivatud ning välja tuleb saata ressursse kaugemalt piirkonnast, mis pikendab ka abi kohale jõudmise aega. Sellisel juhul lahendatakse olukord koostöös Häirekeskuse operatiivjuhi, Terviseameti ning Tallinna ja Harjumaa välijuhiga, vajadusel kaasates piirkonda lisabrigaade.

Milline on praegu olukord Häirekeskuses? Millega olete hädas, mis on hästi?

Uute ohuhinnangutega on kasvanud kiirabi kõrgeima prioriteediga väljakutsete hulk, aga samal ajal ka selliste hädaabikõnede arv, kus inimene saab tervisemure lahendatud telefonitsi nõustamise teel.

Häirekeskus vastab aastas üle miljonile hädaabikõnele, et saata välja politsei, pääste ja kiirabi. Ööpäevas pöördutakse meie poole 3500 korral ja päästekorraldaja ülesanne on aru saada, millist abi ja kui kiiresti on inimesel vaja. Nendest kõnedest lähevad sündmusteks umbes 1000, millest kiirabi sündmuseid ööpäevas on 700-600.

See on väga vastutusrikas töö, sest iga kõnet vastu võttes tuleb olla valmis, et ohus on kellegi elu või tervis. Loetud sekunditega peab päästekorraldaja suutma välja selgitada, mis, kus ja kellega juhtus. Kõrgeima prioriteediga kiirabi kutsete puhul peab abi olema välja saadetud minuti jooksul. Selleks on meil ette antud ohuhinnangud ehk küsimustik.

Uus küsimustik on paindlikum tööriist päästekorraldajatele, kes ei pea enam esitama nii palju kohustuslikke küsimusi, vaid saavad helistaja antud info pinnalt anda kiiremini ohuhinnangu.

Uues juhises on palju selliseid terviseprobleemi kirjeldusi, mis vana järgi andsid kiirabi kutseks madalama (ehk C) prioriteedi. Tõepoolest on kõige kiiremad ehk D-kutsed kasvanud enam kui 1,6 korda, mida oli ka ette näha, kuna terviseprobleemi kirjelduse järgi varasemalt C-prioriteediga kutse on uue manuaali järgi D-prioriteediga kutse, kuid samal ajal on langenud nii C- kui ka B-kutsed.

Uus juhis on toonud kaasa ka soovitut. Näiteks on päästekorraldajad poole aasta jooksul teinud kuus korda rohkem nõustamisi, mis tähendab, et inimene saab telefonitsi abi. Kiirabil oli 2022. aastal umbes 5000 sõitu vähem kui 2021 aastal. Seda olukorras, kus 112 kõnede arv ei ole langenud. Ka suunamine perearsti nõuande liinile 1220 on kasvanud 12 protsenti.

Kõned, mis ei vaja kiirabilist sekkumist, on näiteks seotud viirusinfektsiooni haigestumisega ning palaviku tõusuga esimesel päeval, puugi ja sääsehammustused, noaga näppu lõikamised, kriimustused jm väikesed traumad, nagu puru silmas. Samuti soovitakse meilt nõuandeid ravimidooside kohta. Need kõned ühendame perearsti nõuandeliinile 1220.

Kahjuks on meil ka kõnesid, kus inimesed nõuavad kiirabi, kuna ei saa oma perearsti kätte või nende terviseärevus on väga suur. Näiteks imiku nohu ja palavik, täiskasvanute palavikud viirusinfektsiooni ajal, ravimit ei ole võetud ja perearstile pole helistatud aga nõutakse, et kiirabi tuleks ja vaataks üle, vererõhu kõrgenemine, kuigi ravimeid ei ole võetud ega esine ka mingeid sümptome, kerged allergilised reaktsioonid mõnele toidule või ravimile, naha sügelused, väikesed verejooksud sõrmest või ninast, kerged peavalud või kerge nõrkus.

Joonis 1: Kiirabi väljasõitude ja Häirekeskuse päästekorraldajate nõustamiste võrdlus 2021-2022 (aprill-detsember)

Kui praegu märgitakse, et kõrgema prioriteediga kõnesid hinnatakse üle, kas saab seda muuta ja kuidas?

Uue juhise eesmärk oli, et kiirabi sõidaks välja vaid eluohtlikele sündmustele ja väheneks sääraste kutsete hulk, kus brigaad sõidab kohale, et panna plaaster veritsevale näpuhaavale.

Kiirabi mureks on kõrgeima prioriteediga kutsete hulga kasv. Me nägime seda ette, sest uues juhises ongi varasemast rohkem eluohtlike seisunditega seotud kutseid (vanas manuaalis olid paljud neist C-prioriteediga kutsete kirjeldused), kuhu tuleb minuti jooksul välja sõita.

Häirekeskus annab ohuhinnangu abivajaja kõne põhjal. Sageli selgub tegelik olukord kohapeal, kus kiirabitöötajal on võimalusi patsiendi seisundi täpseks hindamiseks, mida telefoni teel ei olegi võimalik teha.

On kõnesid, kus kirjeldatakse sümptome hullematena, kui on tegelik seisund. Läbi telefoni ongi abivajajal sageli raske piisavalt selgelt end väljendada ning kriisisituatsioonis ei pruugi kõik adekvaatselt osata olukorda edasi anda. Samas on ka kõnesid, kus kohapeal selgub, et inimese seisund on kordades raskem kirjeldatust. Näiteks keskealised mehed, kes kirjeldavad südames valu, „natukene on ebamugav ja veidi valutab“, kuid kiirabi tuvastab kohapeal inimesel infarkti.

Terviseameti andmetel näitab teiste riikide praktika, et ligi neljandik kõige kiirema reageerimisega väljakutsetest võinuks olla madalama prioriteediga. Samal ajal järgitakse põhimõtet, et pigem reageerida üle kui riskida, et inimene jääb eluohtlikus olukorras vajaliku kiire abita.

Kõnede ja kiirabikaartide analüüsis oleme tuvastanud mitmeid erinevusi sellega, mida inimene meile räägib ja mis selgub kohapeal. On olnud ka juhtumeid, kus päästekorraldaja on seadnud kõrgema prioriteedi liiga kergekäeliselt. Näiteks kirjeldab inimene, et rinnus on valu, ning kohapeal selgub, et tegemist on närvivaluga. Või helistab vanem kõrge palavikuga lapse pärast, kes on loid ja kellel on helistaja sõnutsi raske hingata. Siis saadab päästekorraldaja juhise järgi kiirabi välja kõrgeima prioriteediga, aga kohapeal võib selguda, et palavikualandajat pole piisavalt võetud või pole see jõudnud mõjuma hakata.

Kui helistaja antud info vastab kiireima väljakutse ehk Delta tingimustele, ei saa päästekorraldaja omavoliliselt prioriteete muuta ning valida täiesti teise terviseprobleemi kirjeldusega madalamat prioriteeti. Samuti tuleb päästekorraldajal koguda sündmuseks vajalik esmane informatsioon (anda ohuhinnang ja selgitada välja abivajaja asukoht) ja logistikul teha väljasõidukorralduse otsus ühe minuti jooksul, sest inimese elu võib olla ohus.

Oleme kohtunud Terviseametiga ja arutanud teatud tüüpjuhtumite kriteeriumite kohendamise vajadust. Kiirabi Liit on teinud Terviseametile ettepanekud mõnede tüüpjuhtumite korrigeerimiseks ning need on muutmisel.

Kuidas suurendada Häirekeskuse ja perearsti nõuandetelefoni koostööd?

Häirekeskuse ja perearsti nõuandetelefoni koostöö on väga hea. Meil on juba aastaid omavaheline koostööleping. Olukorras, kus 112 kõnede arv ei ole langenud, on Häirekeskuse suunamine perearsti nõuande liinile 1220 kasvanud 12 protsenti.

Mida tuleks veel Häirekeskuse töös muuta?

Võtame uut ohuhinnangutele üleminekut kui dünaamilist protsessi, kus tulevad välja need olukorrad, mis töötavad hästi, aga ka need, mis vajaksid täiendamist või muutmist ning seda kõike me ka regulaarses koostöös Terviseametiga arutame.