INTERVJUU | Euroapteegi uus juht: apteegid saaksid pakkuda senisest rohkem (1)

Alates 6. märtsist võttis senine kommerts- ja turundusdirektor ning juhatuse liige Kristiina Joosu üle Euroapteegi ja Baltfarma tegevdirektori ning juhatuse esimehe rolli.

Palun rääkige natuke endast. Milline on teie taust ja varasem kogemus farmaatsiasektoris?

Aastal 2008 alustasin õpinguid Tartu Ülikoolis proviisoriõppe erialal. Juba õpingute ajal oli mul suur soov saada teoreetilistele teadmistele lisaks praktiline töökogemus, mistõttu alustasin kolmandal kursusel tööd klienditeenindajana jaeapteegis.

Kohe peale ülikooli lõpetamist, 2013. aasta suvel, alustasin tööd proviisorina jaeapteegis ning pärast esimest tööaastat avanes mul võimalus liikuda edasi ravimite hulgimüügi valdkonda. Ravimite ja muude apteegikaupade varustamise juhtimine andis mulle teadmised ravimite hulgimüügi tarneahelast ning kaasuvast seadusandlusest, lisaks olulised koostöösuhted tootjate ning jae- ja haiglaapteekidega.

Aastal 2018 liitusin Euroapteegi ja Baltfarma tiimiga ning tänu ettevõtte kiirele arengule ja pakutud arenguvõimalustele oli mul aastate jooksul võimalus end teostada paljudes erinevates rollides – apteegijuhatajana jaeapteegis, riigihankespetsialistina ravimite hulgimüügis, ettevõtte kommerts- ja turundusdirektorina ning juhatuse liikmena.

Otsustasin alates käesoleva aasta 6. märtsist vastu võtta karjääri suurima väljakutse ning leian, et tegevjuhi rollis saan panustada märkimisväärselt rohkem nii inimeste, ettevõtte kui ka farmaatsiasektori arengusse.

Millised peamised eesmärgid olete endale seadnud Euroapteegi juhina?

Tööprotsesside efektiivsemaks muutmisega oleme fookusesse võtnud kasumlikkuse tõstmise, niisamuti töötajate rahulolu ja professionaalse arengu toetamise ning apteegiteenuse kvaliteedi arendamise. Nagu ütleb Euroapteegi moto „Kõigil on õigus heale tervisele ja seda mitte ainult iga hinnaga, vaid parima hinnaga“, siis selle täitmist me ka kindlasti jätkame.

Kuidas plaanite tugevdada Euroapteegi positsiooni Eesti apteegiturul? Millised on tulevikuplaanid?

Euroapteek kuulub rahvusvahelisse Euroapotheca gruppi, mis opereerib Leedus, Rootsis, Lätis ja Eestis apteegi jaemüügikette ja frantsiisivõrgustikke ning ravimite hulgimüügiettevõtteid ja internetiapteeke. Tugev rahvusvaheline võrgustik toob kaasa laialdased kogemused ja pädevuse naaberkolleegidelt.

Praegu opereerib Eestis Euroapteegi kaubamärgi all üle 70 apteegi ja internetiapteek ning leian, et Euroapteegi positsiooni tugevdamine on ettevõttele eesmärk omaette. Euroapteegil on tugev juhtkond, kes panustab frantsiisivõrgustiku arendamisse ja laiendamisse eesmärgiga tuua kvaliteetne apteegiteenus ja parimad hinnad klientidele veelgi lähemale.

Kuidas hindate praegust konkurentsiolukorda Eesti apteegiturul?

Viimastel aastatel on apteekide koguarv püsinud suhteliselt samal tasemel ning konkurentsiolukord pole aastaid väga muutunud.

Millised on suurimad väljakutsed, millega apteegisektor praegu Eestis silmitsi seisab?

Kõige suurem väljakutse täna minu silmis on apteekrite puudus. Kvaliteetse apteegiteenuse osutamiseks ja farmaatsia eriala jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik järjepidev apteekrite koolitamine ja eriala populariseerimine, et oleks kaetud nõutava kvalifikatsiooniga erialatöötajate tööjõuvajadus.

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi ja Tallinna tervishoiu kõrgkooli suur panus eriala populariseerimisse ning muudatused õppekavas toovad kindlasti kaasa positiivse arengu. Euroapteek soovib siinkohal kindlasti koostööd tihendada.

Tänapäevastamist vajavad ka nõuded apteegiteenuse osutajale, mis puudutab ravimite valmistamiseks ning teenuse osutamiseks vajalikke ruume. Apteegiteenus on praegusel ajal niivõrd muutunud, et kohustada kõikiüldapteekide pidajaid tegema märkimisväärseid investeeringuid ravimite valmistamisruumide pidamiseks, samas kui 2/3 põhiapteekides need ruumid eesmärgipärast kasutust ei leia. Samuti näitab statistika aastate lõikes osutatava teenuse selget langustrendi, 2023. aastal moodustasid ekstemporaalsed retseptid kõigest 0,22% üldapteekides käideldud retseptide koguarvust.

Ravimite valmistamisteenuse pakkumine ning pädevuse säilitamine apteekides on kahtlemata vajalik ja õigustatud teatud haiguste raviks. Piirkondlike valmistamiskeskuste määramine ja apteekide vaheliste ekstemporaalsete ravimite tellimisvõimaluse loomine tagaks soovitud teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi säilimise.

Milliseid muudatusi ootate riigilt, et apteegid saaksid pakkuda senisest rohkem teenuseid?

Praegu on peamine apteegiteenus ravimite väljastamine ja sellega kaasnev nõustamine ning ravimite valmistamine ja jaendamine.

Apteekritele tervise infosüsteemi ligipääsu tagamine tõhustaks patsiendikesksemat ja kvaliteetsemat nõustamisteenust. Apteegis nõustamise tõhustamiseks oleks vajalik apteekritele laialdasemat ligipääsu terviseinfosüsteemis, mis annab tervikliku ülevaate patsiendi terviseinfost ning võimaluse pakkuda patsiendikesksemat nõustamisteenust.

Vaktsineerimisõigus proviisoritele ja farmatseutidele suurendaks teenuse kättesaadavust ning tõstaks vaktsineerimishõlmatust. Juba praegu on võimalik apteekides vaktsineerida gripi, puukentsefaliidi ja COVID-19 vastu, kuid apteekritel endil puudub õigus vaktsineerimist teostada ning teenust on apteegipinnal võimalik pakkuda ainult läbi tervishoiuteenuse osutaja, kelleks on enamasti õde. Apteekritele vaktsineerimisõiguse andmine suurendaks teenust osutatavate apteekide arvu, muutes vaktsineerimisteenuse veelgi kättesaadavamaks ja mugavamaks.

Apteekide laialdasem kaasatus erinevatesse sõeluuringutesse eeldab riigipoolset suuremat rahastust ennetustegevustesse. Euroapteegid osalesid 2023. ja 2024. aastal koostöös Tervise Arengu Instituudi ja Tervisekassaga emakakaelavähi sõeluuringu kodutestide jagamise projektis, mis näitas selgelt, et apteekide kaasatus aitab suurendada sõeluuringutes osalejate arvu.

Apteegid on valmis panustama haiguste ennetamise projektidesse ning erinevate terviseuuringute laiendamine ja rohkemate piirkondade apteekide kaasatus toetab sõeluuringutes osalust ning võimalike haiguste varajast avastamist.