INTERVJUU | Elle-Mall Sadrak: minus on energiat ja jaksu, et viia perearstide selts järgmisele tasandile

Eesti Perearstide Selts valis reedel uue juhatuse ja juhi. Seltsi juhatusse kuuluvad Elle-Mall Sadrak, Reet Laidoja, Alina Terep, Argo Lätt, Diana Ingerainen, Triinu-Mari Ots, Vanda Kristjan, Johanna Ruus ja Marje Oona. Juhatuse esimeheks valiti Elle-Mall Sadrak.

Miks soovisite kandideerida Eesti Perearstide Seltsi (EPS) juhatuse esimeheks?

Kandideerisin EPS-i juhiks teadlikult. Esiteks sellepärast, et olen olnud üheksa aastat juhatuses ja leidsin, et edasiliikumiseks on vaja hoida järjepidevust.

Teisalt tundsin, et minus on seda energiat, jõudu ja jaksu, et viia perearstide selts järgmisele tasandile: vaadata seltsi rohkem liikme perspektiivist, mida me saame liikmete heaks rohkem ära teha. Suvine perearstikeskuste külastus näitas, et ei julgeta pöörduda seltsi poole, kui on mure, ja pigem üritatakse oma mure üksinda lahendada – ma tahaks seda muuta.

Keskuste külastuste ajal jagati minuga muresid ja unistusi ja kui ma hakkasin neid ükshaaval vaatama, mõistsin, et need on ka minu omad. Ma tahaksin ka, et perearst ei oleks eriarsti sekretär, et kõik perearstid saaksid puhata, et koolitused oleksid head ja kättesaadavad igal pool üle Eesti. Ma tahaksin ka, et mul oleks võimalus tööle võtta rohkem inimesi ja et mul oleks valik inimesi, keda tööle võtta.

Probleeme, mida lahendada, tuli üle 10 lehekülje ja siis ma mõtlesin – kes seda siis veel teeks, kui mitte ise? Nagu ütlesin – tunnen, et mul seda energiat ja jaksu on, ja neid asju, mida ära teha, et kõigi elu oleks parem, on hästi palju.

COVID-kriis näitas samuti, et mulle tekitab elevust mõelda välja lahendusi olukorras, kus tundub, et lahendusi ei ole. Kus lahendusi on vaja kiiresti, kus on vaja mõelda kastist väljas asju, mida varem ei ole tehtud või tuleb neid teha mingisuguse teise nurga alt. COVID-kriis tekitas minus uue vaimustuse perearstide potentsiaali üle: kui palju tegelikult saavad perearstid ära teha, kui paljuks nad on võimelised ja milline kasutamata ressurss on nad tegelikult kõikides kriisides – seda tuleb ainult õigesti kasutada.

Õppetund COVID-ist ja tegelikult ka praegusest Saaremaa puhangust on see, et keegi teine perearstide eest nende probleeme ei lahenda. Perearstid peavad ikkagi ise enda eest seisma ja ma olen valmis kõikide perearstide eest seisma.

Mis on kõige tähtsam, millele tahate seltsi juhtides keskenduda?

Esimene suur asi, mida ka keskuste külastustel kõige rohkem mainiti, on ikkagi kollegiaalsuse, koostöö parandamine teiste eriarstidega. Et nad hindaksid ja saaksid aru, mis tööd perearst teeb. See ei ole üksi minu, vaid kogu juhatuse suur ülesanne.

Teine suur asi on jätkusuutlikkus – kuidas saame teha nii, et perearstiabi oleks jätkusuutlik ka 5, 10 ja 20 aasta pärast. Siia alla lähevad ka asendussüsteemid, puhkuste võimaldamised ja võib-olla ka üldarsti lisamine perearstimeeskonda. See, kuidas hoida süsteemis vanu olijaid ja mida teha, et noored tahaksid valida peremeditsiini eriala. Need on mu suurimad prioriteedid.

Millised võivad olla kõige suuremad raskused, kas näiteks majanduslik olukord?

Ma ise arvan, et raha ei ole kõige suurem asi ega lahenda kõiki maailma probleeme. Kõige suurem mure on inimesed. Võime raha trükkida palju, aga kust me need inimesed võtame? Kui olemasolevad inimesed tööga ära tappa, siis meil ei ole midagi – seda tuleb vältida. Vähendada ja vältida tuleks ka ületöötamise heroiseerimist. Selle üle, et tehakse 12–14 tunniseid tööpäevi, ei peaks uhkust tundma. See on tegelikult vale – perearsti peab hoidma.

Uus põlvkond tahab töötada väiksema koormusega. Nad tahavad saada väärilist palka, aga raha ei ole see, mis paneb neid töötama 80–100 tundi nädalas. On ikkagi vaja muid mehhanisme, millega saada noored tööle.

Noored tunduvad samas innukad…

Nad on sellised säravad ja mulle meeldib nende suhtumine, mida pean täiesti normaalseks, et kõigepealt tuleb perearst – ta saab olla hea arst siis, kui ta ise on õnnelik ja rahulik. Võib-olla see, et töötad vähem, peabki saama kõigi jaoks normaalsuseks.

Mida soovite lisada?

Seltsile valiti äge juhatus. Natuke kahju on, et ei valitud maapiirkonna esindajat, aga vaatame, kuidas seda kompenseerida nii, et ka maapiirkonna hääled oleksid kajastatud ega vaibuks.

Selts on üsna ühtehoidev?

Seda saab veel tugevdada. Seltsi kõige suurem väärtus on ta liikmed. Parandada saab veel seda, et tuua meile rohkem ka noori liikmeid.

Tegutsemisindu olete igal juhul täis?

Jah, muidu poleks võtnud suurt rasket koormat ja neid kingi täita.