Infoküllus – kuidas praegusel ajal meditsiinis uue tõenduspõhise teabega „ree peal“ püsida?

Artikkel ilmus augusti Lege Artises. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Lege Artist ja teisi meditsiiniajakirju saab tellida siit.

Tänapäeval peab arvestama ka võimalusega, et nurgatagused röövajakirjad ja röövkonverentsid ei hooli oma rahakoti täitmise kõrval lugejate-kuulajate harimisest kröömivõrdki. Kuidas valida infot ja mitte sattuda odavasse lõksu? Püüan teaduskirjanduse abiga anda mõned pidepunktid.

Meditsiin on tõenäoliselt valdkond, kus avaldatav info toob kõige kiiremini kaasa muutused ravijuhendites ja ajapikku ka kliinilises standardis. Kui kiiresti praegusel ajal uut tõenduspõhist infot meditsiinis lisandub? Täpset hinnangut on raske anda, aga uute teadusartiklite ja süstemaatiliste ülevaadete lisandumise tempo kiireneb aasta-aastalt (2). Samuti on kiirenenud ilma maksumüürita ehk avatud ligipääsuga (open access) ajakirjade lisandumine: igal aastal lansseeritakse enam kui 2000 uut avatud ligipääsuga ajakirja. Avatud ligipääsuga ajakirjade arv, mis oli 2002. aastal vaid 22, oli aastaks 2021 kasvanud ahhetamapaneva 17 000-ni ja on praeguseks kindlasti juba veel palju suurem (3).

Paralleelselt on kasvanud ka tagasitõmmatud (retracted) artiklite hulk. Kui 2013. tõmmati tagasi veidi üle 1000 artikli, siis 2022. aastal üle 4000 ja 2023. aastal lausa üle 10 000 (4). Arvatakse, et see on vaid jäämäe tipp ja suurem osa probleemseid artikleid jääb avastamata ning tagasi tõmbamata.

Röövajakirjad ja röövkonverentsid

Röövajakirja definitsioon ei ole kuigi täpselt paigas. Laias laastus on need ajakirjad, mis kasutavad ära avatud ligipääsuga ajakirjade ärimudelit, kus publitseerimiseks peavad autorid maksma. Kirjastajate kasumiahnuse tõttu jäävad vahele teaduse standardite hoidmiseks hädavajalikud kolleegihindamine (peer review)ja toimetamine. Enamasti ei indekseerita röövajakirju suuremates andmebaasides (PubMed, Medline, Scopus, Embase, Cochrane vm), seega on ka tõenäosus seal avaldatu edaspidiseks tsiteerimiseks väiksem. On avaldatud erinevaid röövajakirjade nimekirju (tuntuim neist Jeffrey Bealli koostatud), kuid päris veenvat lõplikku nimekirja olemas ei ole, kuna ühest küljest on olnud kohtulahinguid kirjastajate poolt, kes end seal nimekirjas näha ei taha, ja teisest küljest ongi röövajakirjandus pigem spekter, mitte alati must-valge nähtus.

Nipid, kuidas eristada röövajakirja tõelisest ajakirjast.

1. Kas ajakiri on nimetatud Bealli nimekirjas? Selles nimekirjas olevaid ajakirju tasub vältida.
2. Kui tegemist on avatud ligipääsuga ajakirjaga, kas see on loetletud Directory of Open Access Journalsi (DOAJ)nimekirjas? DOAJ püüab koondada usaldusväärseid ajakirju, olles justkui Bealli nimekirja vastandiks, ja sellesse nimekirja pääsemiseks peab ajakiri vastama teatud standarditele.
3. Kas ajakiri on indekseeritud olulistes andmebaasides, nt PubMedCentral (tasuta) või Web of Science (peab kasutajaks registreeruma)?
4. Kas ajakirjal on leitavad kontaktandmed, töötajate kontaktid, toimetus? Kas sealsed töötajatena märgitud inimesed on päriselt olemas ja praegu ka elus?

Röövkonverentsid kasutavad ära samu autoreid, kes on röövajakirjade sihtmärgiks – enamasti kolmandates riikides karjääri alles alustavad teadlased, kes soovivad oma tööd „rahvusvahelisel“ konverentsil esitleda. Konverentsid on sageli kehvasti korraldatud ja halva kvaliteediga, sinna saadetud teadustööde kolleegihindamine on vilets või puudub sootuks. Mõnikord kogutakse registreerumistasu, kuid jäetakse üritus ära ja registreerumistasu ei tagastata.

Ajakirjas Nature avaldati 2024. aasta juulis mitmeosaline uurimus röövkonverentsidest. Uuringu kohaselt pole üldse võimatu stsenaarium, kus karjääri alustav uurija soovib oma töö tulemusi ette kanda silmatervise teemasid käsitleval konverentsil Londonis. Kohale jõudes selgub, et teised delegaadid on hoopis teistelt erialadelt, näiteks hambaravi, farmakoloogia ja sünnitusabi alalt, ning lootsid kohtuda oma eriala kolleegidega. Lõpuks pole üldse selge, milline konverents toimub, miks mõnede sessioonide toimumine on tühistatud, ning konverentsi korraldajaid ei ole ka kohal (5).

Röövkonverentside tunnuseks võib olla abstraktide ja ettekannete kiire vastuvõtmine kehva või puuduva kvaliteedikontrolliga, vastu võetakse ka niisugused materjalid, mis koosnevad väljamõeldistest või fabritseeritud tekstist. Osalemistasu võib olla suur, lubatakse tuntud või isegi surnud akadeemikute osalemist ilma nende endi teadmata, koduleheküljed ja konverentside nimed võivad välimuselt sarnaneda tuntud ja usaldusväärsete konverentside omadega, kusjuures röövkonverents võib toimuda tuntud konverentsiga samas linnas, lisaks on iseloomulikud õigekirjavead ja internetist varastatud piltide kasutamine. Samuti võivad röövkonverentsid toimuda turistidele atraktiivsetes kohtades (Pariis, Dubai jne), need kasutavad oma nimetustes suuri sõnu (globaalne, rahvusvaheline). Võib ette tulla, et kutse saadetakse mitte tööga seotud, vaid isiklikule e-posti aadressile või isegi sotsiaalvõrgustikes privaatvestluse teel, kutsed ei tule asutuste e-posti aadressidelt, vaid suvalistelt Gmaili või Hotmaili aadressidelt, konverentsidel tulevad arutlusele mitmed omavahel mitte seotud teemad, olulised kuupäevad sageli muutuvad ning osalemistunnistus saadetakse kohe pärast tasumist. Üsna hea indikaator on ka see, kui konverentsi korraldajaks on röövajakiri või röövajakirju avaldav kirjastus.

Kuidas vajalikku uut infot kõige paremini kätte saada?

Ei ole realistlik oodata, et üks inimene saaks kõigi oma valdkonna ajakirjade kogu sisuga kursis olla. Olulise info kiiremaks kättesaamiseks koos ekspertide arvamuste ja kommentaaridega on mitmeid väga häid meditsiinimeediaportaale, kust igaüks saab leida endale sobiva.

Ajakirjadest ülevaate saamisel võivad abiks olla ajakirjade endi poolt e-postiga saadetavad sisukorrad, aga ka automaatteavitused huvipakkuvate märksõnade kohta PubMedis, Google Scholaris või preprindiserverites. Enamasti on lihtsam, kui olulisem info on vähemolulise hulgast juba välja sõelutud. Uudiskirju koos kommentaaridega pakuvad mitmed meditsiinimeediamajad, näiteks Medscape, EvidenceAlerts või Medical Xpress, Eestis Med24 ja Meditsiiniuudised. Ka erialaühendustel on oma uudiskirjad, kus teadusuudised võivad olla erineva osakaaluga.

Praktiliselt kõigil suurtel väljaannetel (NEJM, BMJ, JAMA, Lancet) on oma audiokokkuvõtted või taskuhäälingud, mis aitavad saada ajakirjade või olulisemate artiklite sisust kiire ülevaate. Oma taskuhäälingud on ka paljudel kitsamate erialade ajakirjadel. Lisaks on rida taskuhäälinguid, mis ei ole ühegi ajakirja või kirjastusega konkreetselt seotud ja mis käsitlevad meditsiiniteemasid igaüks oma nurga alt. Mõned tuntumad:

1. The Curbsiders – fookusega sisemeditsiinil ja peremeditsiinil, intervjuud erinevate ekspertidega, püütakse leida kliinilisi pärle ja praktikat muutvaid teadmisi.
2. The Clinical Problem Solvers – samuti sisemeditsiinile keskendunud, pigem kliinilisele mõttekäigule suunatud.
3. 2 Minute Medicine – arstide juhitud meediamaja, kus on nii tervishoiutöötajatele kui ka tavaelanikkonnale suunatud sisu, ülevaated viimastest teadusuuringutest, aga lisaks popkultuuri tervisesse puutuvatest teemadest.
4. Second Opinion – käsitletakse meditsiinieetika aspektist vastuolulisi teemasid ja mõeldakse raamidest väljapoole.

Eestis on tervishoiutöötajatele suunatud taskuhäälinguid minu teada kaks:

1. Deltakutse, kus Tartu Kiirabi töötajad käsitlevad pigem erakorralisi olukordi ja kutsuvad külalisi, kes aitavad avada erinevaid teemasid.
2. Eesti Perearstide Seltsi teadushääling, kus dr Marje Oona, dr Kristi Kalvet ja allakirjutanu käsitlevad erinevaid teadusuuringuid ja ravijuhendeid.

Lisaks konverentsidel otsekontaktide loomisele on mõned arstid ja teadlased väga innukad värskeid teadusuuringuid koos kommentaaride või kontekstiga jagama sotsiaalmeedias, eeskätt X-s (endine Twitter), aga ka Instagramis, Threadsis, Facebookis, TikTokis, LinkedInis ja YouTube’is. Blogikeskkondadest kasutatakse teadusinfo edastamiseks ja analüüsimiseks sagedamini Patreoni ja Substacki.

Kokkuvõte

Tööriistu on palju ja tuleb üha juurde. Ka kõige paremate väljavalimisel on oht informatsiooni ülekoormuseks, mis võib provotseerida ärevust. Seega on oluline mõelda läbi, mis on prioriteetne ja vajab lugemist kohe ning mis kannatab edasilükkamist. Uudiskirjade lugemiseks või saadete kuulamiseks on hea tekitada nädalasse kindlad ajad, mitte püüda kõike kohe jooksu pealt haarata. Kuna inimeste huvid aja jooksul muutuvad, on aeg-ajalt otstarbekas ka oma tellimused kriitilise pilguga üle vaadata.

Lugemine on arsti töös vajalik ja samas aeganõudev tegevus, kuid ainult lugemine ei asenda tööd patsientidega ning arutelusid kolleegidega. Pingelisematel aegadel on täiesti võimalik ajakirjade lugemine kõrvale jätta ja selle asemel kolleegidega arutelusid pidada.

Kasutatud kirjandus

1. Kamtchum-Tatuene J, et al. Keeping Up With the Medical Literature: Why, How, and When? Stroke. 2021 Nov; 52 (11): e746–e748. doi: 10.1161/STROKEAHA.121.036141.
2. Smela B, et al. Systematic literature reviews over the years. J Mark Access Health Policy. 2023 Aug 21; 11 (1): 2244305. doi: 10.1080/20016689.2023.2244305.
3. Booth CM, et al. The Changing Medical Publishing Industry: Economics, Expansion, and Equity. J Gen Intern Med. 2023 Nov; 38 (14): 3242–3246. doi: 10.1007/s11606-023-08307-z.
4. Van Noorden R. More than 10,000 research papers were retracted in 2023 - a new record. Nature. 2023 Dec; 624 (7992): 479–481. doi: 10.1038/d41586-023-03974-8.
5. Juhtkiri. Predatory conferences are on the rise. Here are five ways to tackle them. Nature. 2024 Aug; 632 (8023): 7. doi: 10.1038/d41586-024-02445-y.