Infektsioonhaiguste selts: Eesti kuulub Euroopa kõrgeima C-hepatiidi levimusega riikide hulka

Kuigi C-hepatiidiga võib elu jooksul kokku puutuda peaaegu iga inimene, siis levib viirus kõige intensiivsemalt siiski riskipopulatsioonides, kus üks nn “superjagaja” võib kolme aasta jooksul nakatada veel 20 inimest. Nakkusohtlikkus, kombineerituna haiguse asümptomaatilise kuluga, tähendab, et viirus levib sageli märkamatult. C-hepatiidi viiruse vastu ei ole vaktsiini, kuid haigus on 95% juhtudest täielikult ravitav.

Eksperdid rõhutavad, et varajane diagnoosimine ja õigeaegne ravi on võtmetähtsusega selleks, et peatada viiruse edasine levik ja ennetada kaugtüsistuste nagu maksatsirroos ja maksavähk, arengut. Maksakasvaja on Euroopas kolmandal kohal vähkkasvajast põhjustatud surmade loetelus ja HCV on üks peamisi selle põhjustajaid. Lisaks on maksakasvaja ravi üks kulukamaid kasvajate ravivaldkonnas.

Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi esimehe dr Mait Altmetsa sõnul näitab Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) hiljutine raport, et Eestis on HCV levimus ligikaudu 1,7%. See tähendab, et Eestis võib elada kuni 17 000 kroonilise C-hepatiidiga nakatunut. Eesti kuulub koos Rumeenia ja Bulgaariaga Euroopa kõrgeima C-hepatiidi levimusega riikide hulka.

Probleemi lahendamist takistab tõsiasi, et Eestis puudub riiklik hepatiitide sõeluuringu süsteem, mis aitaks varjatud nakkusega inimesed üles leida ja ravile suunata. Kui jätkatakse samal kursil, ilma muutuste ja strateegiata, siis jõuab Eesti Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) eesmärkideni alles aastal 2051 (Polaris/CDA Foundation hinnang).

C-hepatiit levib peamiselt kokkupuutel nakatunud verega, kuid viirust võib leida ka kõikides haige inimese kehavedelikes – sealhulgas süljes ja spermas. Krooniline C-hepatiit kahjustab maksa kõrval ka teisi elundeid ja raskendab krooniliste haiguste ning erinevate kasvajate kulgu. Lisaks ei teki haiguse läbipõdemisel immuunsust, mis tähendab, et võimalik on korduv nakatumine.

Riiklik programm – investeering, mis säästaks kümneid miljoneid

Eesti erialaspetsialistide kinnitusel ja ka naaberriikide nagu Leedu ja Soome näitel on HCV leviku peatamiseks olemas konkreetne lahendus: riiklik testimis- ja raviprogramm, mis pakub tasuta testimist riskirühmadele ning katab kõikide diagnoositud patsientide tänapäevase ravi. See investeering hoiab ära hilisemad kulutused, mis on põhjustatud HCV hilistüsistustest ning sellest tulenevalt töövõime kaotuse tõttu tekkinud majanduskahjud. Vastavad kalkulatsioonid on Tartu Ülikooli poolt juba 2022. aastal koostatud C- hepatiidi likvideerimisstrateegia hindamise raportis selgelt välja toodud.

WHO ja ECDC on seadnud C-hepatiidi likvideerimise teel vahe-eesmärgid aastaks 2025, mille täitmist jälgitakse regulaarselt. Eesti neid eesmärke (vähemalt 60% kroonilise HCV-ga patsientidest diagnoositud; vähemalt 50% patsientidest ravitud) hetkel ei täida.

Spetsialistide sõnul on viivitamise hind kõrge: “Tegutsemisega venitamine on tegelikult valik maksta hiljem kordades rohkem – nii inimeludes kui ka eurodes. Iga aastaga, mil testimisprogrammi edasi lükatakse, lisandub sadu uusi nakatumisi ning kümneid raskeid haigusjuhte, mida oleks saanud ennetada. See tähendab ühtlasi tervishoiukulude suurt kasvu pikemas perspektiivis," nentis dr Mait Altmets. WHO seadnud eesmärgiks elimineerida C-hepatiit rahvatervise probleemina aastaks 2030.

Naaberriigid tegutsevad – miks mitte Eesti?

C-hepatiidi elimineerimise olulisusest räägivad ka rahvusvahelised eksperdid. Tallinnasse saabuv dr John W. Ward, Ülemaailmse Hepatiidi Likvideerimise Koalitsiooni direktor ja endine USA CDC Viirushepatiidi osakonna juhataja on öelnud: „Kui teil on ravimeetodeid, mis suudavad ravida üle 95 % inimestest ja kõik, mida peate tegema, on teha nende diagnoosimiseks lihtne vereanalüüs, ütleb see lihtsalt kõik. Meil on olemas vajalikud vahendid C-hepatiidi elimineerimiseks. On aeg need kasutusele võtta.”

Eesti olukord C-hepatiidi leviku osas on pälvinud ka rahvusvahelise tähelepanu. 23. aprillil kogunevad Tallinnas mitme valdkonna esindajad ümarlauale, et arutada C-hepatiidi hetkeolukorda Eestis ja võimalusi eliminatsiooni strateegiate elluviimiseks. Ümarlaual osaleb ka dr John W. Ward.

Selline kõrgetasemeline kohtumine Tallinnas annab Eestile võimaluse saada tuge ja teadmisi teistest riikidest, kus C-hepatiidi vastases võitluses on edu saavutatud. Ümarlaua korraldajate sõnul loodetakse, arutelu käigus jõuda konkreetse tegevuskavani, mis aitab kiirendada Eesti riikliku C-hepatiidi elimineerimise programmi käivitamist ja elluviimist.

Leedu alustas riikliku C-hepatiidi testimisega 2022. aastal ning on testis ühe aastaga üle miljoni inimese, leides ligi 12 000 HCV-ga nakatunut, kes suunati edasisele ravile.

Soome käivitas käesoleval aastal riikliku HCV likvideerimisplaani riskipopulatsioonidele, eesmärgiga saavutada WHO eesmärgid aastaks 2030. Meil on olemas vajalikud testid, toimiv ravisüsteem ja ravimid – puudub vaid riiklik strateegia ja poliitiline otsus.

Allikad ja viited:

1. Tartu Ülikool, 2022. „C-hepatiidi likvideerimisstrateegia kulutõhususe hindamine“. Kättesaadav: https://tervis.ut.ee/sites/default/files/2022-05/TTH52%20HCV%20likvideerimine.pdf

2. POLITICO. „Europe has the tools to end hepatitis C – it’s time to use them“, 2023. Kättesaadav: https://www.politico.eu/sponsored-content/europe-has-the-tools-to-end-hepatitis-c-its-time-to-use-them-en/

3. European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC). Hepatitis C surveillance report: https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/hepatitis-c-annual-epidemiological-report-2022

4. Polaris data: https://cdafound.org/polaris/dashboard/