Infektsionist: skeptiline suhtumine vaktsineerimisse teeb murelikuks

Mitmed Euroopa riigid on teatanud leetrite juhtumite sagenemisest. Kas see teeb teid murelikuks?

Terviseameti andmetel on leetrite-mumpsi-punetiste vastase vaktsiini (MMR-vaktsiini) esimese doosiga vaktsineerimisega hõlmatus alla 90 protsendi ja teise doosiga juba alla 80 protsendi, mis tähendab seda, et olemas on oht kohalike leetripuhangute tekkeks. See on kahtlemata murettekitav, sest WHO soovituse järgi peaks hõlmatus vaktsineerimisega olema üle 95 protsendi – kõrge vaktsineerituse tase aitaks kaitsta ka neid ühiskonnaliikmeid, keda erinevatel põhjustel ei ole võimalik (veel) vaktsineerida. Näiteks on leetrite puhul riskirühmas alla 1 aasta vanused lapsed, kes vaktsiini ei ole veel saanud, kuid kel võib samas olla leetritesse haigestumine väga tõsiste tagajärgedega.

Kas tunnete, et haiguse tõsidust alahinnatakse?

Kuna alates vaktsiini kasutuselevõtust 1967. aastal on Eestis olnud leetritesse haigestumine suhteliselt madal, on see haigus vajunud ühiskonnas justkui unustusehõlma ja selle tõsidust on hakatud alahindama. Oluline on aga meeles pidada, et puhangud on suudetud ära hoida just tänu senisele võrdlemisi heale vaktsineeritusega hõlmatusele, mis kahjuks on viimastel aastatel olnud pidevas languses. Nüüd on leetrid end taas meelde tuletamas, olles levimas mitmes Euroopa riigis: 2023. aasta jaanuarist novembrini diagnoositi 22 Euroopa riigis kokku 2242 haigusjuhtu. Kahjuks on nende seas olnud ka mõned surmajuhud.

Leetrid on üks nakkavamaid infektsioonhaigusi ja vaktsineerimata inimestel võib see kulgeda raskelt, andes mitmeid tõsiseid tüsistusi nagu pneumoonia, otiit ja entsefaliit.

Muret teeb üleüldine skeptilisus vaktsineerimise vajalikkuse suhtes ja tõenduspõhise meditsiini usaldamatus. Samas on teada, et vaktsineerimine on üks kahest meetmest, mis on inimkonna tervist ajalooliselt kõige enam positiivselt mõjutanud.

Kes peaksid end leetrite vastu kindlasti vaktsineerima? Näiteks, milline kaitse on täiskasvanutel, kes on kunagi varem saanud leetrite vaktsiini?

Vastavalt riiklikule vaktsineerimiskavale peaksid leetrite vastu olema vaktsineeritud kõik lapsed alates esimest eluaastast.

Täiskasvanutest on soovitatav kaaluda revaktsineerimist inimestel, kes on sündinud ajavahemikul 1980-1992, sest neil aastatel kasutati Eestis Venemaalt toodud leetrivaktsiini, mille kvaliteet oli ebastabiilne.

Samuti on MMR vaktsiini lisadoos soovitatud inimestele, kes on sündinud enne 1980. aastat ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini ühe doosiga.

Inimesed, kes on sündinud pärast 1993. aastat ja on lapseeas viiruse vastu vaktsineeritud, ei pea vaktsiini kordama.

Need inimesed, kes ei tea, kas nad on leetreid põdenud või vaktsineeritud, peaksid kaaluma vaktsineerimist leetrite vastu. Leetreid põdenud või vaktsineeritud isikutel ei ole korduvat vaktsineerimist vajalik teha.

Kas täiskasvanute vaktsineerimise osas oleks teil perearstidele mingisuguseid soovitusi, millele tähelepanu pöörata (lisaks ka teiste vaktsiinide osas)?

Äärmiselt murettekitav on väga madal hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega Eestis. Käesoleva aasta jaanuari lõpu seisuga oli gripi vastu vaktsineeritud 12 protsenti elanikkonnast, üle 65-aastaste seas oli hõlmatus 28 protsenti. Teiste Euroopa riikide hulgas oleme nende näitajate poolest üsna viimaste seas. Riskirühma kuuluvatel vaktsineerimata inimestel on gripp väga raske haigus, mille tõttu vajavad nad tihtipeale haiglaravi, mis omakorda toob suure koormuse tervishoiusüsteemile. Sama olukord on ka COVID-19 haigetega.

Enam tähelepanu peame pöörama ka erinevate riskirühmade vaktsineerimisele pneumokokkinfektsiooni vastu.

Mis puudutab riiklikus vaktsineerimiskavas soovitatud vaktsiine, siis lisaks leetritele on vaktsineerimisega hõlmatus ebapiisav ka mitmete teiste vaktsiinvälditavate infektsioonide puhul. Üheks näiteks on poliomüeliit, mis Euroopa-siseselt küll praegu levimas ei ole, kuid võib ohustada inimesi, kes on reisimas eksootilisematesse piirkondadesse, näiteks osadesse riikidesse Aafrikas ja Lähis-Idas.

Kas saate veel välja tuua vaktsiinvälditavaid haigusi, mis madala vaktsineerituse tõttu teile muret teevad?

Tähelepanu peaks pöörama inimese papilloomiviiruse (HPV) vastase vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmisele sihtrühmas, kelleks on 12-14-aastased noored. Samas on väga positiivne, et lisaks tüdrukute vaktsineerimisele võimaldab Tervisekassa alates käesoleva aasta 1. veebruarist HPV-vastast tasuta vaktsineerimist ka poistele. Loodame, et kuna HPV-vastase vaktsineerimise sihtrühm on nüüdsest laienenud, paraneb ka vaktsineerimisega hõlmatus ning selle tagajärjel ei ringle viirust enam ühiskonnas nii palju.

Samuti ei saa unustada puukentsefaliiti, mis Eestis endeemiliselt levib. Kuigi puukentsefaliidivastase vaktsineerimise peale hakatakse sageli mõtlema alles ilmade soojenedes, mil puugid taas liikvele asuvad, võib selle haiguse vastu vaktsineerida aastaringselt.

Nakkusolukord Eestis ja Euroopas

• Eestis on seni suutnud leetrite levikut tõhusalt kontrollida. Möödunud aastal registreeriti vaid neli sissetoodud haigusjuhtu. Viimased siseriiklikud puhangud olid 2006. ja 2019. aastatel.
• Eelmisel aastal registreeriti neli sissetoodud haigusjuhtu (kaks Taist, üks Saksamaalt ja üks Araabia Ühendemiraatidest). Kõik haigestunud olid täisealised.
• Seni, kui leetrite olukord maailmas on ebastabiilne, soovitab Terviseamet enne reisimist neil, kes pole leetreid põdenud või vaktsineeritud selle haiguse vastu, kaaluda vaktsineerimist. Kaitse tekkimine võtab aega mõned nädalad.
• WHO Euroopa piirkonnas on 2023. aastal teatatud enam kui 42 200 leetrijuhtumist 41-s liikmesriigis. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeriti 2023. aasta 11 kuu jooksul 2 242 leetrite juhtu 22 Euroopa Liidu liikmesriigis, neist suurim osa Rumeenias (1687). Surmaga lõppes haigestumine kolmel juhul.

Allikas: Terviseamet