Imikueas COVID-19 põdenud laste neuropsühholoogiline areng
Kuidas SARS-CoV-2 infektsioon vastsündinueas mõjutab aju arengut, pole teada. Itaalia pediaatrite ajakirjas avaldatud uuringus jälgiti lapsi, kes vastsündinueas olid COVID-19 põdenud ja eraldi vaadati deltavariandiga nakatunuid.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Kohordipõhine jälgimisuuring viidi läbi ühes kolmanda etapi haiglas. Uuringusse võeti kõik beebid, kes olid sündinud 34. rasedusnädalal või pärast seda ja kes olid vahemikus jaanuar 2021 kuni jaanuar 2022 hospitaliseeritud COVID-19 tõttu vastsündinute intensiivraviosakonda. Kontrollgrupi moodustasid vastsündinud, kes samadel kuupäevadel olid hospitaliseeritud muudel põhjustel peale koroonaviiruse ja kellel polnud anamneesis invasiivset mehaanilist ventilatsiooni. Iga COVID-19 põdenud vastsündinu kohta oli kaks kontrolli: COVID-19 grupis oli 30 ja kontrollgrupis 60 imikut. Beebide neuroloogilist arengut hinnati 18-24 kuu vahemikus Bayley-II skaala abil.
Selgus, et COVID-19 põdenud lastel oli kehvem psühhomotoorne areng ja neil oli oluliselt rohkem valdkondi, mille osas oli areng veidi aeglustunud. Deltavariandiga nakatunutel olid arengus mahajäämused statistiliselt olulised. Lisaks leiti SARS-CoV-2 tõttu hospitaliseeritud imikutel väiksem peaümbermõõt esimesel eluaastal, mis aga paranes teise eluaasta jooksul.
Seega tõi COVID-19 tõttu intensiivravi vajadus kaasa suurema mahajäämuse arengus 18-24 kuu vanuses võrreldes intensiivravi vajadusega muudel põhjustel. Kõige märgatavam erinevus oli nähtav deltavariandi puhul. Samade laste arengut plaanitakse jälgida ka edaspidi 5-12 aasta vanuses.
Ergon EY, et al. The long-term neurodevelopmental outcomes of toddlers with SARS-CoV-2 infection in the neonatal period: a prospective observational study. Ital J Pediatr. 2024 Feb 27;50(1):34. doi: 10.1186/s13052-024-01609-w.